Ning y=y´ ja z=z´, ka aeg kulgeb mõlemas süsteemis ühte moodi siis ka t=t´. x=x´+ v0t y=y´ z=z´ t=t´ Galilei relatiivsusprintsiip- mehaanika seisukohalt on kõik inertsaalsed taustsüsteemid täiesti võrdväärsed. 9. Mitteinertsiaalsed taustsüsteemid. Sellised taustsüsteemid, kus ei kehti Newtoni seadused. Inertsijõud- jõud, mis on võrdeline keha massi ning inertsiaalse ja mitteinertsiaalse taustsüsteemi suhtes võetud kiirenduste vahe vastandmärgilise korrutisega: Fin=-m(w-w´)=-ma 10. Puntmassi ja süsteemi impulsi muutumise kiirus. 11. Impulsi jäävuse seadus. Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv. 12. Töö- on skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumisesuunalise projektsiooniga fs. Võimsus- suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ühe ajaühiku kohta.
F Fy t Fx 1 cos = z = 0 cos = F = cos = = F 1+ t2 F 1+ t 2 156. 157. 158. 159. Süsteemi dünaamika üldteoreemide üldiseloomustus N m a = F 160. =1 Niisiis tuleb uurida masspunkti liikumist mitteinertsiaalse taustsüsteemi suhtes, mis omakorda liigub mingi teise, paigaloleva inertsiaalsüsteemi suhtes 161. 162. 163. Punktmassi relatiivse liikumise dünaamika põhivõrrand 164. Selleks, et koostada punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand mitteinertsiaalses koordinaadistikus Newtoni teise seaduse kujul, tuleb punktile mõjuvatele aktiivsetele jõududele ja sidemereaktsioonidele lisada veel kaasaliikumise inertsjõud ja Coriolise inertsjõud 165
II seadus: Keha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Teine seadus, samuti kui esimene seadus, kehtib ainult inertsiaalsetes taustsüsteemides. a = F/m (m/s 2) Järeldused: *Kiirendus ei põhjusta jõu tekkimist J *Kiirenduse suund peab ühtima resultantjõu või jõu suunaga. *Aitab lahendada mehaanika põhiülesandeid. *Kehtib ainult inertsiaalsetes taustsüsteemides. *Kui on tegemist mitteinertsiaalse tausüsteemiga, kasutatakse inertsijõudu F i= -ma. Inertsijõud on fiktiivne jõud ei saa siduda vastasmõjuga ega mingi kindla kehaga. Inerts on nähtus, mitte jõud. Kehale avaldatav mõju võib kutsuda esile keha kiiruse muutumist või deformatsiooni. Näiteks Hooke'i seadus: Vedru pikenemine on võrdeline temale mõjuva jõuga F=k*l (l on pikenemine). Raamatus tehakse katse vankrikesega, mida mõjutavad kaks pingulolevat niiti (omavahel nurga all). Katse
inertsiaalsüsteemiks. Kui aga autobuss väljub peatusest, siis ta teatud teelõigil liigub kiirendusega ja sel juhul on autobussiga seotud taustsüsteem juba mitteinrtsiaalne. Sama on pidurdamise ajal peatusesse jõudmisel. Mitteinertsiaalses taustsüsteemis Newtoni seadus ülaltoodud kujul ei kehti, sest lisaks kehadele mõjuvatele tavajõududele tekivad mitteinertsiaalses süsteemis nn inertsijõud, mis võivad olla üsna keerukad ja sõltuvad otseselt mitteinertsiaalse taustsüsteemi kiirendusest. Lihtsa kujuga on inetrijõud siis kui mitteinertsiaalne süsteem liigub inertsiaalse r taustsüsteemi suhtes liikumissihilise kiirendusega a0 (näiteks autobuss kiirendamisel või pidurdamisel). Sel juhul mõjub selles süsteemis igale paigalseisvale kehale inertsijõud r r Fi = - ma 0 . Sellest valemist on näha, et inertsijõud on alati võrdeline keha massiga ja
annaabi.ee 
