· võivad laatuda · Silmalaugude, huulte ja labakäte turse e angiödeem · võib kaasuda üldreaktsioon · Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad · Kaasuda võivad ka üldnähud peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja -kõhulahtisus Urtikaaria vallandumine · Immunoloogiline e. Allergiline urtkaaria · Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria · Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria · Idiopaatiline e. tedmata põhjusega urtikaaria · Nõgestõbe põhjustab nuumrakkudest erinevate kemikaalide vabanemine, mis omakorda põhjustab naha väikeste veresoonte lekkimist ja järgnevat koe turset. · Ravimid · Toiduained · Infektsioonid · Sissehingatavad allergeenid · Insektallergeenid · Sisehaigused · Psühhogeensed tegurid · Füüsikalised faktorid
Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja metastaasid), Ravimitest tingitud, Infektsioonid (viirused, HIV) 2. Trombotsüütide vähenenud eluiga Immunoloogiline lammutus Autoimmunne(idiopaatiline trombotsüpeeniline purpur), Isoimmunne (vereülekande järgne, neonataalne), Ravimitega seotud, Infektsioosne (mononukleoos, tsütomegaaliaviirus), HIV Mitteimmunoloogiline lammutus DIK, Hemangioom, Mikroangiopaatiline hemolüütiline aneemia 3. Hüpersplenism 4. HIV 5. Verelahjendus
2 nõgesemahlas, kõrvetavate meduuside näärmetes, usside mürgis. Nõgese kõrvetusel tekivad naha punetus ja villid, kohalik soojus ja kihelemine. Urtikaaria võib vallanduda erinevate mehhanismide kaudu: Immunoloogiline e. allergiline urtikaaria. Artikaaria kujunemisel on haaratud immuunsüsteem, olles klassikaliselt vahendatud IgE antikehade kaudu. Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria. Immuunsüsteem urtikaaria kujunemisel ei ole haaratud. Löövet võivad esile kutsuda ained, mis otse nuumrakkudest histamiini vabastavad või mõjutavad arahidoonhappe ainevahetust, näit. röntgeni kontrastained, opiaadid, aspiriin jt. valuvaigistid, ka bensoaadid (toidukonservandid). Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria. Siia kuuluvad füüsikaline urtikaaria ja kontakturtikaaria; Idiopaatiline e. teadmata põhjusega urtikaaria.
Hambakatu orgaanilised komponendid Valgud, polüsahhariidid ja lipiidid Rakkude elemendid (bakterirakud, epiteelirakud, leukotsüüdid, makrofaagid) Bakterite komponendid (antigeenid) Hambakatu anorgaanilised komponendid Ca ja P ioonid SÜLJE KAITSESÜSTEEM Kaitsesüsteemide ülesanded: - Spetsiifiliste mikroobide arengu, paljunemise ja leviku takistus (Vaata kliirens) Kaitsesüsteemide klassifikatsioon: - Immunoloogiline kaitsesüsteem o IgA, IgG ja IgM - Mitteimmunoloogiline kaitsesüsteem 1) Lüsosüüm Päritolu: süljenäärmed, fagotsütaarsed rakud, igemetasku vedelik Roll: antimikrobiaalne toime (kinnitumise inhibeerimine, autolüsiini aktiveerimine, peptidoglükaani hüdrolüüs, adhesiooni ja hapete moodustumise pärssimine, bakterite agregatsioon ja hävitamine) 2) Sülje peroksüdaasne süsteem Roll: - Hambakattu moodustavate bakterite kontroll (kaaries, parodontiit) - Vesinikperoksiidi intoksikatsioon
2. Aseptiline lagunemine trombi lagunemine proteolüütiliste ensüümide toimel 3. Septiline lagunemine bakterite sattudes trombi areneb põletikuline protsess ja tekivad mädakolded 4. Lubjastumine e. petrifikatsioon lubjasoolade ladestumine trombi 5. Infarkt kiire ummistava trombi ja aeglase kollateraalistiku arengu korral tekib kahjustuse piirkonnas isheemia 6. Emboolia verevool võib rebida trombi küljest lahti tükikesi, mis hakkavad verega edasi liikuma DIC- mitteimmunoloogiline mehhanism, kiirendab trombotsüütide tarbimise kiirenemist, areneb trombotsütopeenia. Disseminated intravascular coagulation- Levinuim veresoonte hüübimine. See on tõsine haigus, mille korral proteiinid, mis kontrollivad vere hüübimist, muutuvad üliaktiivseteks. Kui sa saad vigastada, siis proteiinid veres hakkavad formuleerima vere hüübimist vigastatud kohas, et aidata kaasa verejooksu peatamisele. Kui need proteiinid muutuvad ebanormaalselt aktiivseks kogu kehas, siis tekib DIC
makrofaagidel ja dendriitrakkudel – antigeeni esitlevatel rakkudel on nii võimalus initsieerida adaptiivse immuunsuse reaktsioone. Põletik. Põletikul on infektsioonivastases võitluses kolm üliolulist rolli: (a) tuua kohale uusi efektormolekule ja –rakke, võimendamaks sisse tungivate mikroorganismide tapmist; (b) luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol, takistamaks infektsiooni levikut vereringesse; (c) edendada kahjustatud koe parandamist (täiesti mitteimmunoloogiline nähtus). Põletiku korral tekib kudedes esmalt suurenenud, kuid samas aeglustunud lokaalne verevoolutus veresoone diameetri tõusu kaudu (milles punasus ja temperatuuritõus). Teiseks hakkavad endoteelirakud ekspresseerima adhesioonimolekule, mis soodustavad ringlevate leukotsüütide seostumist. Need kaks efekti kokku võimaldavad leukotsüütide ekstravasatsiooni. Loetletud muutusi põhjustavad aktiveeritud makrofaagide toodetud tsüto- ja kemokiinid.
annaabi.ee 
