Hüposüüs kui teiste endokriinnäärmete ja kudede talitluse reguleerija Hüpofüüs on perifeersete endokriinnäärmete talitluse regulatsioonikeskus, mis oma troopsete hormoonidega reguleerib nii teiste endokriinnäärmete kui ka muude märklaudkudede talitlust. Hüpofüüsi eessagar produtseerib seega nii glandotroopseid hormoone (teiste endokriinnäärmete talitlust stimuleerivaid hormoone nagu ACTH, TSH, FSH, LH) ja mitteglandotroopseid hormoone (STH, PRL, LPH) Adenohüpofüüsi hormoonid on valgud. · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon. Toime: ACTH stimuleerib neerupealisekoore hormoonide, eeskätt kortisooli sünteesi ja sekretsiooni. Kortisool inhibeerib omakorda negatiivse tagasisidestusena ACTH vabanemist. ACTH stimuleerib maksavälistes kudedes aminohapete transporti rakku.
Seega võib vere hormoonitaseme regulatsioonis avalduda nii negatiivse kui positiivse tagasiside põhimõte. Neuraalset ja hormonaalset regulatsiooni ei saa teineteisest lahutada ega neid vastandada, nad põimuvad üksteisest läbi ja avalduvad kõikide organismi funktsioonide juhtimise juures. Hüpofüüs jaguneb erineva funktsiooniga ees-, kesk- ja tagasagaraks. Adenohüpofüüs moodustab 70...80% kogu näärme massist ning produtseerib mitteglandotroopseid hormoone (somatotroopne ehk kasvuhormoon ja prolaktiin) ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid ehk glandotroopseid hormoone (adrenokortikotroopne, türeotroopne, folliikuleid stimuleeriv ja luteiniseeriv hormoon). Neurohüpofüüsis kuulub tekkelt närvisüsteemi juurde ja kujutab endast hüpotalamuses asuvate neuronite aksonite lõpmete kogumikku, seda vaadeldakse kui hüpotalamuse neurohormoonide depood. Hüpotalamuse
sugunäärmed Sisenõrenäärmete talitluses esineb kindel hierarhia ja vastastikune sõltuvus. 28. Hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi, olulisemad adenohüpofüüsi hormoone vallandavad ja pidurdavad regulaatorained. Adenohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Neurohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Adenohüpofüüs = hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagar. Adenohüpofüüs moodustab pea 80% kogu näärme massist ja produtseerib: • mitteglandotroopseid hormoone STH: Stimuleerib kõikide kudede kasvu. PRL: stimuleerib piimanäärmete kasvu ja arengut. Muudab nad piima produtseerivateks näärmeteks, ehk käivitab piimasünteesi • glandotroopseid hormoone - teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid AKTH: Stimuleerib neerupealisekoore hormoonite teket. TSH: intensiivistab joodi kogunemist kilpnäärmesse, soodustab kilpnäärme kasvu ja tema hormoonide produtsiooni, vabanemist FSH: reguleerib munaraku valmimist munasarjas
Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga.Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Ajuripats ehk HF. HF eessagar ehk adenohüpofüüs on 70-80% HF massist, prdutseerib mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt adrenokortikotroopne AKTH( neerupealste hormoonide teke, regulatsioon nende kaudu), folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH(munaraku valmimine, stimuleerib suguhormoonide teket), luteiniseeriv hormoon LH( kutsub naisel esile ovulatsiooni, folliikuli muutumise hiljem
4. Plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva G-proteiini kaudu edasi antavat mõju. nendest paljud interakteeruvad retseptoriga, muudavad oma kuju ja ühinedes membraani teise valgu, ioonikanali või ensüümiga, kutsuvad esile järgmise sammu raku vastuses. 5. Hormoon võib seonduda ka retseptoriga rakutuuma membraanil. Ajuripats ehk HF. HF eessagar ehk adenohüpofüüs on 70-80% HF massist, prdutseerib mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt adrenokortikotroopne AKTH( neerupealste hormoonide teke, regulatsioon nende kaudu), folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH(munaraku valmimine, stimuleerib suguhormoonide teket), luteiniseeriv hormoon
annaabi.ee 
