saadaksegi nägemise kaudu. 132. Ahviliste ( Primates ) põhilised rühmad. Poolahvilised (Prosimii) Ahvilised (Anthropoidea) kolme ülemsugukonnaga: Laianinalised (Platyrrhini ehk Ceboidea) Kitsaninalised (Catarrhini ehk Cercopithoidea) Inimahvlased (Hominoidea ) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Pongidae) Inimlased (Hominidae) 133. Pärilikkus geenide ja meemide kaudu: mis tasemetel toimub? Kultuur (meem) on pärilikkus kõrgemal, mittegeneetilisel tasemel. Isendilt isendile, perelt perele, populatsioonilt populatsioonile – eeskuju ja kõne kaudu. Meeme (kultuuri sugemeid) leidub ka teistel kõrgematel loomadel. Kiskjate emad õpetavad oma poegi jahti pidama. Rotid ja varesed õpivad oma kogemusest lõksu või püssiga, ja hoiatavad liigikaaslasi. Šimpanside eri karjadel on erinevaid meetodeid nuiaga pähklite purustamiseks. Kõndimine, kõne jms. 134. Püstikäimise tulemusi ja kaasnähtusi inimlastel ( Hominidae ).
ilmajäämine äärmiselt kahjulikult tema vaimsetele võimetele. Kahju ei suuda isegi korvata lapse hilisem õppimine. Sellelaadsed juhtumid annavad tõestust sellele, et inimkeele omandamiseks on olemas väga kriitiline periood. Näiteks kui inimene ei ole võimeline keelt omandama juba esimestel eluaastatel, siis ei saa ta sellega hakkama ka hilisemas eluperioodis. ( Allik 2002, 20-21 ) Juri Lotmani arvates on kultuur informatsioon, mis kantakse põlvest põlve edasi mittegeneetilisel viisil. Sellise arusaama järgi hõlmab kultuur inimese kõiki teadmisi, uskumusi, oskusi, tavasid, harjumusi, eetikat, moraali jne. Neid kõiki on inimesed omandanud ainult õppimise või jäljendamise teel. Need ei ole inimestel geneetiliselt päritavad. Juri Lotmani kultuuri määratlusest saame aimu kultuuri tähendusest. Kuid antud kultuuridefinitsioonil on olemas üks puudus. Nimelt ei saa selle järgi määratleda täpsemalt selliseid kultuurigruppe, mida parajasti uuritakse
ilmajäämine äärmiselt kahjulikult tema vaimsetele võimetele. Kahju ei suuda isegi korvata lapse hilisem õppimine. Sellelaadsed juhtumid annavad tõestust sellele, et inimkeele omandamiseks on olemas väga kriitiline periood. Näiteks kui inimene ei ole võimeline keelt omandama juba esimestel eluaastatel, siis ei saa ta sellega hakkama ka hilisemas eluperioodis. ( Allik 2002, 20-21 ) Juri Lotmani arvates on kultuur informatsioon, mis kantakse põlvest põlve edasi mittegeneetilisel viisil. Sellise arusaama järgi hõlmab kultuur inimese kõiki teadmisi, uskumusi, oskusi, tavasid, harjumusi, eetikat, moraali jne. Neid kõiki on inimesed omandanud ainult õppimise või jäljendamise teel. Need ei ole inimestel geneetiliselt päritavad. Juri Lotmani kultuuri määratlusest saame aimu kultuuri tähendusest. Kuid antud kultuuridefinitsioonil on olemas üks puudus. Nimelt ei saa selle järgi määratleda täpsemalt selliseid kultuurigruppe, mida parajasti uuritakse
ilmajäämine äärmiselt kahjulikult tema vaimsetele võimetele. Kahju ei suuda isegi korvata lapse hilisem õppimine. Sellelaadsed juhtumid annavad tõestust sellele, et inimkeele omandamiseks on olemas väga kriitiline periood. Näiteks kui inimene ei ole võimeline keelt omandama juba esimestel eluaastatel, siis ei saa ta sellega hakkama ka hilisemas eluperioodis. ( Allik 2002, 20-21 ) Juri Lotmani arvates on kultuur informatsioon, mis kantakse põlvest põlve edasi mittegeneetilisel viisil. Sellise arusaama järgi hõlmab kultuur inimese kõiki teadmisi, uskumusi, oskusi, tavasid, harjumusi, eetikat, moraali jne. Neid kõiki on inimesed omandanud ainult õppimise või jäljendamise teel. Need ei ole inimestel geneetiliselt päritavad. Juri Lotmani kultuuri määratlusest saame aimu kultuuri tähendusest. Kuid antud kultuuridefinitsioonil on olemas üks puudus. Nimelt ei saa selle järgi määratleda täpsemalt selliseid kultuurigruppe, mida parajasti uuritakse
annaabi.ee 
