või Hyl. Sekundar struktuur aahel võtab mitteahelikaalse kuju, vesiniksidemed ei ole, rohkus tekitab palju käänupunkte Tropokollageen koosneb 3st aahelast mis on paremkeerdunud. Ahelad seovad oma vahel sidemetega : vesinik,ioonsed, hüdrofoobsed toimed Rgruppide vahel ja kovalentsed ristsidemed. Tänu sellele see sktruktuur on väga tugev ja praktiliselt vanimatu. Kollageenil on 19 põhitüübid. Mikrofibrillkollageenfibrilljikkageenkiud Kliinilised probleemid saavad olla geneerilised,mittegeneetilised ja teisi aspekte. Pärilik osteoartriit (luuliigesepõletik) muteerunud on COL2A1 Vitamiinn C kestev difitsiit Pro ja Lys hüdroksülaasid ning Lys oksüdaas vajavad vitamiini C. Kui teda ei ole, siis ei teki Hyp, Hyl ja tripletne protropokollageeni heeliks on evastabiilne. Sümptomid on haavade halb paranemine, hammaste väljalangenemine, armkoe rebenemine Vananemine suureneb nii ristsidemete arv kui ka kollageenihulk parenhümaalsetes rakkudes. Noorlooma lihas
ATH esineb 55-% ühemunakaksikutest ja 35% kahemunakaksikutest. Sama häiret on täheldatud 20-32%-l hüperaktiivsete laste vanematest ja õdedest-vendadest. Välised faktorid: sünnikahjustused, alkoholi- ja tubakatarbimine raseduse ajal, mõjutavad seejuures vähem kui 10% ATH juhtumitest. ATH-ga laste vanematel on üldpopulatsioonist sagedamini psühhiaatrilisi haigusi, mille põhjused võivad olla nii geneetilised kui ka mittegeneetilised, sh sotsiaalsed suhted peres. ATH esinemissagedus on eri autorite andmeil 3-5% kõigist lastest, poistel esineb seda 3-6 korda sagedamini kui tüdrukutel (Lausvee, 1999:34-35). 6 1.2 Diagnoos ATH diagnoosimine on keeruline ja vastuoluline kogu maailmas, kindlat määratlust on haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. Esimesi tunnuseid võib täheldada juba imikueas
Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, A–P) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse-ventraalse, D–V) sümmeetriateljestiku. Organismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees). 4. Mittegeneetilised tunnused (näited) Kehakujundus, sünnimärgid, kehaehitamine, ilu, perekoosseis 5. Kaksikud, sagedus 6. Sügootne kell sügootne kell (ingl. Zygotic clock)- Sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega. 7. Õnnehormoonid ja armastus Seratoniin, dopamiin. 8. Sümmeetriatelje geenid 9. Positsiooniline informatsioon Rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine positsioonilise informatsiooniga.
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
süsteemsete kasvajate teke (N. mitte-Hodgkini lümfoomide) teke; Östrogeenide kasutamine (n. manustatuna menopausi vaevuste vähendamiseks, osteoporoosi raviks): rinnanäärmevähk, endomeetriumi vähk; Immuunpuudulikkuse tähtsus kasvajatekkes 1)kaasasündinud N. Agammaglobulineemia maliigsed lümfoomid (EBV); 2) omandatud N. HIV Kaposi sarkoom (HHV-8); 3) immuunsupressiivne ravi, N. Neerutransplantatsioon 30x enam maliigseid lümfoome, 4x enam kartsinoome; Mittegeneetilised soodustavad faktorid Kroonilised põletikud: - haavandiline koliit; - Crohn´i tõbi; - helikobakterinfektsiooniga assotsieeruv gastriit; - metaplaasiad (bronhid, emakakael, söögitoru alaosa); Prekantseroosid patoloogilised seisundid, mille korral statistiliselt suurenenud risk vähi tekkeks; - krooniline atroofiline gastriit pernitsioosse aneemiaga; - naha solaarne keratoos; - krooniline haavandiline koliit;