Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Korterihoonestusõigus tuleneb korteriomandiseadusest ning võimaldab hoonestusõiguse alusel rajatud elamu jagada korterihoonestusõigusteks, mis koosneks reaalosast ehitise ainuomandis olevale eluruumile või mitteeluruumile ja mõttelisest osast ehitise kandvatest konstruktsioonidest ning hoonestusõigusest. 3.4.5. Ostueesõigus Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega, mida võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kinnisasja mõttelist osa võib OE-ga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 3.5. Kinnispant 3.5.1. Hüpoteegi sisu
Eesmärgiks Eluruumide erastamise eesmärgiks on anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. Objektiks Erastamise objektiks on elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi omandis. Korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnast. Nimetatud osa määratakse mõttelise osana. Abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil, kuuluvad erastamisele. Abiruumideks loetakse elamus või elamuga ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või
käsutustehingu sõlmimine). Kinnisasja heauskse omandamise korral (AÕS § 561) kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Seega on õigustamata isiku poolt kinnisasja suhtes tehtud käsutust võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita siis, kui käsutus ei kehtinud omandaja pahausksuse tõttu. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-107-06 Vastavalt KOS §-le 28 kohaldatakse korteriomandi valitsemise peatüki sätteid vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile ja mitteeluruumile. Seega kohalduvad korteriomandi võõrandamist reguleerivad sätted (KOS § 14) ka vallasasjast korteri võõrandamise kohustuse korral. Juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad KOS § 14 lg 1 järgi nõuda, et kohustusi rikkunud korteriomanik oma korteriomandi võõrandaks. Võõrandamisnõude esitamise üheks aluseks on KOS § 12 lg 2 p 2 järgi
Kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmata jäänud abikaasal võiks olla huvi kinnistusraamatu kande parandamiseks PKS § 17 lg 5 alusel selleks, et välistada abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnistu heauskne omandamine AÕS § 561 alusel. Riigikohtu otsus 3-2-1-107-06, pöörata eelkõige tähelepanu p 11-13 - (11) Vastavalt KOS §-le 28 kohaldatakse korteriomandi valitsemise peatüki sätteid vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile ja mitteeluruumile. Seega kohalduvad korteriomandi võõrandamist reguleerivad sätted (KOS § 14) ka vallasasjast korteri võõrandamise kohustuse korral. Juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad KOS § 14 lg 1 järgi nõuda, et kohustusi rikkunud korteriomanik oma korteriomandi võõrandaks. 32/67
annaabi.ee 
