Nõu peab olema korraliku, sileda ja puhta põhjaga. Tänan tähelepanu eest! Tekst mida juurde rääkida . Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel. Elektromagnetilise induktsiooni poolt põhjustatud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Elektrivoolu tekkimine suletud kontuuris magnetvälja muutumisel annab tunnistust sellest, et kontuuris mõjuvad laetud osakestele mitteelektrostaatilise olemusega kõrvaljõud, ehk induktsiooni elektromotoorjõud. Elektromagneetilise induktsiooni avastas Michael Faraday 1831 Induktsioonpliidid on väga energia-säästlikud pliidid, mis soojendavad pliidiplaadil olevat nõud, nõu äravõtmisel pliidiplaadilt lakkab soojendamine otsekohe. Võrreldes tavalise malmpindadega elektri-pliidiga on energiasääst isegi üle 50%. Samaaegselt väheneb köögi ventilatsioonivajadus. Induktsioonpliidiga
S r r dq vähenemisega ajaühikus selle pinna poolt haaratud ruumalas: j dS = - . See on S dt r r voolu pidevuse võrrand. Alalisvoolu jaoks on see võrrand järgmine: j dS = 0 . S Mitteelektrostaatilise päritoluga jõudusid, mis toimivad vooluallika sees, nimetatakse kõrvaljõududeks. Kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel piki ahelat on võrdne elektromotoorjõuga. Homogeenses ahelalõigus (st seal, kus puudub elektromotoorjõud) kulgeva voolu tugevus U I on võrdeline selle otstele rakendatud potentsiaalide vahega e pingege U: I = . See on
helienergiaks. 2. Elektrivoolu tekkimine 2.1 Induktsioon Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel. Elektromagnetilise induktsiooni poolt põhjustatud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Elektrivoolu tekkimine suletud kontuuris magnetvälja muutumisel annab tunnistust sellest, et kontuuris mõjuvad laetud osakestele mitteelektrostaatilise olemusega kõrvaljõud, ehk induktsiooni elektromotoorjõud. Induktsioonil on elektrotehnikas väga tähtis osa selle abil saame tekitada elektrivoolu. Juhtmes tekib pinge, kui: · see liigub paigalseisvas magnetväljas · magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes · magnetväli ja juhe on paigal, aga muutub magnetvoo tihedus 2.2 Magnetism Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine
tarbijatel olema ühesugune. I1=I2=I3=U1/R1=U2/R2=U3/R3. R=R1+R2+R3 Rööplülituse korral on pingelaeng kõigil takistitel ühesugune. U=U1=U2=U3=I1R1=I2R2=I3R3 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana. Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. See on võimalik ainult mitteelektrostaatilise päritoluga: keemilised protsessid (patareid, akud), ajas muutuv magnetväli, mehaanilise energia muundumne (tuule, langeva vee, auru) elektromagneetilise kiirguse energia (fotoelemendid). Kõtvaljõuelektromootorjõud ε on töö, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu 1C üleviimisel. ε=Akõrval/Q0. 1v. Seadet, kus toimub laengute üleviimine kõrgemale potentsiaalile, nim vooluallikaks, ja selle seadme poolt ühiklaengu üleviimisel tehtud tööd tema elektromootorjõuks.
annaabi.ee 
