1. Objekt: vara 2. Varalise kasu nõudmine, millega kaasneb a. ähvardus i. piirata vabadust ii. avaldada häbistavaid andmeid iii. kahjustada vara b. vägivald Subjektiivne koosseis Tahtlus Õigusvastasus Süü Tegevusetusdelikti struktuur Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Tegu kui tegevusetus 2. Nõutav tegu (2 tingimust – vastavustingimus, toimepanijalt eeldatav) 3. Garant kui mitteehtsa tegevusetusdelikti spetsiifiline subjekt / subjekt ehtsa tegevusetusdelikti puhul 4. Tagajärg 5. Põhjuslik seos Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Õigusvastasus 1. Õiguslik kohustus tegutseda 2. Puudub ülekaalukas või vähemalt samaväärne huvi mitte tegutseda 3. Muude õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavate asjaolude puudumine Ettevaatamatusdelikti koosseis Koosseis Objektiivne koosseis 1
nad ei pruugi sellest aru saada, siis kui väikelaps sureb või saab mõne tervisekahjustuse, siis kui keegi viib ennast vabatahtlikult seisundisse, kus ta ei saa aru mis on õige või vale ja joobeseisund ei välista süüd. Tegevusetuse deliktistruktuur: Eelkontroll: 1.kas tegemist on tegevuse või tegevusetusega. Kui tegemist on tegevusega siis tuleb minna edasi tegevusedeliktiga. 2. kas tegemist on ehtsa või mitteehtsa tegevusdeliktiga? Kui on tegemist nii ehtsa kui mitteehtsa deliktiga, siis tuleb minna edasi vaid mitteehtsa tegevusdeliktiga. 3. kas tegemist on teo või tagajärjedeliktiga? Tagajärjedelikti puhul on kosseis pisut erinev ning tegevusetus peab olema tagajärjega hüpoteetilises seoses. Mitteehtne tegevusdelikt: Objektiivsed tunnused: - grandiseisund: tuleb eristada grandiseisundit ja grandikohustust. Need on erinevad asjad. Grandiseisund on
kohustatud. 2 eesmärki: soodustada isikute üksteise abistamist; peab tagama ka, et isikud üksteisele abistamist peale ei suruks olukorras, kus abistamise vajadus puudub. 28. Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA (asjaajamine enda huvides), õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused? Eristab asjaajaja tahe. Ehtsa puhul on asjaajajal tahe soodustada teist isikut, mitteehtsa puhul tahe puudub. Ehtne jaguneb kaheks: õigustatud ja mitteõigustaud KAA. Mitteehtne jaguneb ka kaheks: ekslik ja lubamatu KAA. Õigustatud KAA eeldused: § 1018 tulenevalt jagunevad eeldused kaheks, kus kõigepealt on 3 obligatoorset teed, mis peavad esinema, et saaks rääkida KAA-st. 1) asjaajaja peab olema ajanud võõrast asja. 2) asjaajajal peab olema tahe. 3) asjaajamiseks puudub õigustus või kohustus. Lisaks
peaks see kaitsma ka soovimatu abi osutamise vastu. 28. Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA, õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused? Mitteehtsat KAA-d võib nimetada ka asjaajamiseks enda huvides. Peamine eristamise alus? Eristamine sõltub asjaajaja tahtest, kui tal on tahe tegutseda teise isiku kasuks, on tegemist ehtsa KAA-ga, kui tahe puudub on tegemist mitteehtsa KAA-ga. Ehtne jaguneb õigustatud ja mitteõigustatud KAA-ks. Mitteehtne jaguneb ekslikuks ja lubamatuks KAA-ks. Olenevalt KAA liigist on kohati võimalik kasutada ka muid instituute nt alusetu rikastumine jne. Õigustatud KAA eeldused tulenevad §-st 1018 – asjaajaja peab olema ajanud võõrast asja; tal peab olema olnud TAHE teist isikut soodustada; tal puudub kohustus võõrast asja ajada – need kolm on õigustatud KAA obligatoorsed eeldused
Miiteehtne tegevusetusdelikt on alati materiaalne. Mitteehtsate tegevusetusdeliktide puhul ei ole teo toimepanijaks igaüks, kel on võimalus tagajärge ära hoida, sest õiguskord ei saa panna igaühele totaalset kohustust alati ära hoida mistahes kahjuliku tagajärje saabumine, kui see on vähegi tema võimuses. Seetõttu saavad mitteehtsate tegevusetusdeliktide eest vastutada ainult need isikud, kellel on õiguslik kohustus tagajärge ära hoida. Neid nimetatakse garantideks. 7.3. Garant Mitteehtsa tegevusetusdelikti koosseisu ei realiseeri mitte igaüks, kes võiks koosseisupärase tagajärje ära hoida, kuid ei tee seda, vaid üksnes selleks kohutatud isik. Õiguslikku kohustust, mis eraldab isikud, kes mitte ainult ei või tagajärge ära hoida, vaid ka epavad seda tegema nimetatakse karistusõigusteoorias garandikohustuseks. Eristatakse kaitse- ja valvegaranti. Kaitsegarant peab teist isiku kaitsma eelkõige tema elu või tervist ähvardavate ohtude eest. Oht
Kinnisasja kaasomandi erivorm on korteriomand. See omandivorm on loodud selleks, et võimalada omandit korterile. Mandri-Euroopa õigused tunnevad kahte korteriomandi mudelit. Mõlema mudel juures on aluseks kaasomand maale, kuid neid eristab suhtumine liitumispõhimõttesse, mille kohaselt maaga püsivalt ühendatud hoone jagab maatüki õiguslikku saatust. Selle põhimõtte mittearvestamisel on tegemist nn ehtsa korteriomandiga, arvestamisel aga mitteehtsa korteriomandiga. Korteriomandi ese on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum, samuti selle ruumi juurde kuuluvad ehitised, kuid ka reaalosaks olev mitteeluruum. Sarnaselt õigusliku määratlusega tõusetub korteriomanike ühisuse puhul tema õigusvõimelisuse küsimus. KOS-ga on korteriomanike ühisusele antud osaline õigusvõime, mis seisneb õiguses luua kaasomandi eseme valitsemise eesmärgist lähtuvaid õigussuhteid.
annaabi.ee 
