aasta parlamendivalimisi, kus võidutsesid fasistid eesotsas B.Mussoliniga. Fasistid olid rahva hulgas äsjakaotatud sõja tõttu ja välispoliitilise isoleerituse vägagi populaarsed ning aasta hiljem pääses Mussolini kuninga poolehoiul peaministriks. 1925-ndal aastal sai temast Itaalia rahva juht ehk duce. Mussolini õpetuse järgi on kõige tähtsamad rahvuslikud huvid, millele tuleb allutada kõik inimesed ja klassihuvid. See õpetus sai eeskujuks enamikele teistele mittedemokraatlikele liikumistele pärast I maailmasõda, sealhulgas ka hitlerlikule Saksamaale. Versailles' rahu tõi Saksamaale hulga alandusi. Sakslased pidi loovutama 1/8 maast ning maksma suuri reparatsioone sõja võitjatele. Lääneriigid ei teinud Saksamaad majanduslikult taastumisvõimetuks, pigem solvasid vaid moraalselt. Niisiis lõi Versailles' leping sobiva pinnase kättemaksusoovi tekkeks Saksamaal. 1933ndal aastal tuligi rahva poolehoiul võimule natsidest koosnev Saksa Töölispartei
poelettidelt. Säärane defitsiit ning järsk kaupade mittetootmine takistas majandusel edasi areneda. Kuna kõike oli juba liiga palju, polnud mõtet hakata arendama uusi tooteid, sest vastasel juhul oleks vanu kaupu veel rohkem seisma jäänud. Saksamaal oli veel eraldi raskuseks sõja lõpul temale pandud reparatsioonid, mis riigi olukorra veelgi koletumaks muutsid. Suur Depressioon oli samuti põhjuseks, miks inimesed hakkasid kahtlema demokraatias ja see andis omakorda jõudu juurde mittedemokraatlikele poliitilistele jõududele. Näiteks said Prantsusmaal niiviisi võimule fasistid. Demokraatia suurimateks vastasteks sõja kaotanud Saksamaal olid natsionaalsotsialistid, kes lõpuks ka võimule pääsesid. Kehtestati üheparteisüsteem, teisisõnu kaotati pluralism ehk valikuvõimaluste omamine. Selline käik pidurdas jällegi riigi arengut, inimestel kadus võimalus poliitikas kaasa rääkida ning tõenäoliselt kaotati selle
Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 7.Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna majanduslikku õitsengut kohe ei saabunud, siis pettusid paljud demokraatias. See pettumus ning hirm homse päeva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlikele liikumistele. Nende liikumiste juhid süüdistasid rahva hädades demokraatlikke valitsusi ja lubasid, et juhul kui nad pääsevad võimule, seavad nad riigis korra majja. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. *Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, faistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8.Komitern- rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon.Komintern loodi 1919. aasta
arvu.1920 -30 aastail asusid nad Skandinaavia maades valitsuse eesotsa. Mitte demokraatlikud liikumised Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna majanduslikku õitsengut kohe ei saabunud, siis pettusid paljud demokraatias. See pettumus ning hirm homse päeva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlikele liikumistele. Nende liikumiste juhid süüdistasid rahva hädades demokraatlikke valitsusi ja lubasid, et juhul kui nad pääsevad võimule, seavad nad riigis korra majja. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine.
Avaliku arvamuse subjektid: 1. Ühe-teema avalikkus kõige tavapärasem avalikkuse tüüp. Tekib ja kaob koos probleemiga. Võib esindada erinevaid osapooli. Vaadeldav massina. Manipuleeritav 2. Organisatsiooniline avalikkus teatud spetsiifilise temaatika jälgijaskond, mis piirneb üldjuhul organiseerunud spetsialistidega, asjast huvitatud kontingent 3. Ideoloogiline avalikkus omane mittedemokraatlikele reziimidele; erineb teistest tüüpidst konsensuslikkuse poolest Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid: Pluralistlik teadmatus olukord, kus vähemus on ebakorrektselt tajutud enamuseks ja vastupidi Ekslik üksmeel isik eeldab, et esindab enamusega sarnast seisukohta Peegeltaju teatav rühm eeldab, et ka kõik teised esindavad nende seisukohta Ebarealistlik optimism ,,minuga seda ei juhtu"
n Eristatakse kolme avalikkuse tüüpi: n ühe-teema avalikkus kõige tavapärasem avalikkuse tüüp. Tekib ja kaob koos probleemiga, võib esindada erinevaid osapooli. Vaadeldav massina: suur, juhuslik, struktureerimata, juhitav n organisatsiooniline avalikkus teatud spetsiifilise temaatika jälgijaskond, mis piirneb üldjuhul organiseerunud spetsialistidega n ideoloogiline avalikkus omane mittedemokraatlikele reziimidele; erineb teistest tüüpidest konsensuslikkuse poolest Avaliku arvamuse kujunemine ® Arutelu üksikisikute vahel (perekonnas) ® Arutelu keskmises rühmas ® Kitsam avalikkus: arutelu laieneb ühiskonna teatud sektorisse ® Laiem avalikkus: hõlmatakse kõiki olulisi ühiskonnakihte Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid 1 n Teemaseade (agenda püstitus) kes ning millisel hetkel teema tõstatab
annaabi.ee 
