institutsioonide õlgadele (H. Lauerma, 2002). Hüpnoosi rakendamist kohtusüsteemis ja eeluurimises välditakse, sest on leitud mitmeid segavaid ilminguid (nt hüpermneesia), mis kaasnevad hüpnoosiga ja võivad mõjutada edasise uurimise käiku. Lõpetuseks peab esitama küsimuse, kas hüpnoosi puudutavaid uuringutulemusi võib usaldada? Avalikkusele pettekujutelma loomisel hüpnoosi kõikvõimsast mõjust on raske alahinnata negatiivsete tulemuste mitteavaldamise osatähtsust. Meenub kuulsaks saanud Chowchillan inimröövi juhtum 1976 Kaliforniast, mille kohta on ilmunud ka paar aastat hiljem raamat (J. W. Baugh, J. Morgan, 1978). Selles juhtumis suutis kooli bussijuht hüpnoosis meenutada röövlite auto registrinumbri kuuest numbrist viit ning see aitas viia hiljem röövlite tabamiseni. Samas peab meeles pidama, et valejälgedele juhatanud hüpnoose on tehtud palju, kuid need pole jõudnud avalikkuse ette.
Osade tõdendite näitamine vahistatule võib kahjustada menetluse kulgu. Lõhmus pakub välja, et kaitsja peab esitama taotluse tõendite nägemiseks ning prokuröril peaks olema tõendamisekohustus, et miks mingeid tõendeid ei näidata ja kuidas need kahjustaksid menetlust. Muidu võiksid kõik tõendid olla kättesaadavad. Lahenduseks võiks olla veel, et prokuröri ei s.aa sundima tõendeid avaldama, vaid kohus võib siis mitteavaldamise korral tõendid kõrvale jätta ja otsustada nende pinnalt, mida prokurör avaldas. Kaitseõiguste direktiiv – eesmärgiks art 3, igal kahtlustataval ja süüdistataval peab olema kriminaalmenetluses kasutada kaitsjat ja seda kiirelt, esimesel võimalusel. Sellel direktiivil on pikk preambul, mis avab direktiivi mõtte. Seal on ka toodud EIÕK praktika kokkuvõte. Direktiivide vastuvõtmise tagajärg – kehtestavad miinimumreeglid, kuid iga riik võib tagada kõrgema kaitse
Suuremate projektide puhul võiks kaaluda ka eraldi konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist või täpsustada salastatud infoga seotut töötaja ametijuhendis. Tööandjal kui projekti tellijal on õigus kaitsta oma ärisaladust, samuti kindlustada end või kliente kahju vastu, mis võib kaasneda konkurentsikeelu rikkumise või salastatud teabe avaldamisega. Vastutust saab töötajale panna ainult juhul, kui: konkurentsikeeld ja salastatud teabe mitteavaldamise kohustus on töölepingus kehtestatud, tööandja on töölepingus/konfidentsiaalsuslepingus määranud kindlaks salastatud teabe, millega töötaja projekti täites võib kokku puutuda, tööandja konkurendid on töölepingus/konfidentsiaalsuslepingus määratletud, tööandja maksab salastatud teabe mitteavaldamise eest tasu, mis on fikseeritud töötasu osana või lisatasuna, 43
ja müüja õigus nõuda raha. - Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping, mida iseloomustab, et üürileandja võimaldab asja kasutada ja üürnik peab raha maksma. - kohustuse sisuks võib olla positiivne sooritus näiteks asja üleandmine, raha maksmine, kahju hüvitamine. Võib olla ka negatiivne sooritus ehk teatud käitumisest hoidumine. Näiteks andmete mitteavaldamise kohustus. Lisaks töölepingu puhul võib olla ette nähtud ärisaladuse hoidmise kohustus. - Soorituse tegemisega toimub väärtuste üleandmine kohustatud isikult ehk võlgnikult õigustatud isikule ehk võlausaldajale. Kohustusi ja nõudeid võib olla rohkem ning võlasuhte pooled võivad olla samaaegselt nii võlgnikud kui ka võlausaldajad. Näiteks müügilepingust omandavad ostja ja
annaabi.ee 
