Reformivad, lunastuslikud, transiivsed, uued ja vanad. Huvirühm- rühm, ühiste huvidega, kes esitab nõudmisi, pikaajalisem kui surverühm, eesmärk huvid. Hoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele, ei sõltu valitsusest või erakonnast ( memme rahvatants, üliõpilasliidud) *Anomaalseid- juhuslikud *Institutsionaalses-püsivad ja mainekad (kirikust ülikoolini) *Assotsiatsioonilised- ühendused rahvatantsurühmad, käsitööringid *Mitteassotsiatsioonilised- teatavate erihuvidega mitte organiseerunud elanikkonnarühmad (patsiendiesindusrühmad) Surverühm- keskendunud, poliitika mõjutamisele, konkreetse eesmärgiga. Ei taha võimule tõusta! Ärilis institutsionaalsed- eesmärk omakasu. Erineb huvirühmast ajalise ja struktuursuse poolest. Kategooriakaitse- laiade huvirühmade huvikaitseühendus (patsiendiühendus) Edendamisrühmad- kogu üldsuse kasudes tegutsev Erakonnad- eraõiguslik ja kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja
(Richardson 1993: 1) n Surverühm on ühendus, mis muude tegevuste hulgas püüab mõjutada avaliku poliitika (täidesaatva võimu, seadusandliku võimu, kohtuvõimu, kohalike omavalitsuste ning Euroopa Liidu poolt langetatavad otsused) kujundamist ja rakendamist (Grant 1995:9) Huvirühmade liigid 1 G. Almondi huvirühmade liigitus: ® assotsiatsioonilised: ühendused. Hästi organiseeritud, tugevus peitub liikmeskonnas(Arstideliit jt) ® mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad. Palju inimesi, aga halvasti orgasniseeritud. ® institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini. Pikkaajlised ja stabiilsed. ® anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani. Lähevad kiiresti laiali, ajutised. Surverühmade liigid ® Ärilis-institutsioonilised: suur mõju, eesmärgiks sageli kitsas
· Massile suletud · Ei osale valimistel oma kanditaatidega, toetab mõne erakonna kanditaate · Kaitseb vähemuse huve · Püüab võita võimukandjate toetust Seega huvigrupp on tegutsev valitsus- ja erakondadeväline organisatsioon või indiviidide ühendus, mis ühistele huvidele tuginedes püüab mõjutada poliitilist võimu. Huvigrupi tüübid on: · Assotsiatsioonilised · Mitteassotsiatsioonilised · Institutsioonilised · Anomaalsed Huvigrupi mõju tegurid mõju on mitmest tegurist koosnev funktsioon: · Rahalised ressursid · Organisatsiooniline tugevus · Võime sõlmida liite · Legitiimsus · Juurdepääs otsustamise keskustele Massikommunikatsioon ja meedia Poliitilised protsessid on ka kommunikatiivsed protsessid. Tähendus: ühendust pidama, ühenduses olema, suhtlema, suhtlus. On muutunud ühiskonna juhtivaks jaotussüsteemiks
Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele. Huvirühmad püüavad mõjutada erakondi, võimul olijaid, et nad arvestaksid huvirühma kuulujate huvidega. Surverühm nõuab oma seisukohtade arvestamist ning püüab kujundada avalikku poliitikat. 29. Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Huvirühmade liigid: G. Almondi huvirühmade liigitus: assotsiatsioonilised: ühendused mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague jt huvirühmade liigitus: Kogukondlikud rühmad: hõim, suguvõsa, kasti-süsteem, etnilised (vähemus-)rühmad jt. Organiseerumata. Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid