3) rehabilitatsioon, tänu millele hälvikud võivad valmistuda normaalse elu juurde tagasi tulema ja täitma oma rolli ühiskonnas(anonüümsed alkoholikud) Sotsiaalse kontrolli vormid- on eri tasemel erinevad. On olemas sots.kontroll formaalsed(paseerutavad reeglina form.sots.norm.) ja mitteformaalsed(põhinevad mitteformaalsetel normidel) Mitteformaalne kontroll eeldab “mitteametlikkust” ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides. 1) sotsiaalsed autasud – nt naeratused, heakskiit; 2) karistus – nt kriitilised märkused; 3) veenmine – nt treener убеждение 4) normide ümberhindamine переоценка норм Formaalne kontroll – assotsieerub ametlikkusega ja tavaliselt teostatakse seda suurtes organisatsioonides Sots.kontrolli staadiumid:
täielikku isolatsiooni ühiskonnast, lubab neil taganeda tavalisse ellu kui nad on valmis ühiskonna käitumisnorme täitma, rehabilitatsioon, tänu millele hälvikud võivad valmistuda normaalse elu juurde tagasi tulema ja täitma oma rolli ühiskonnas (nt anonüümsetele alkohoolikutele,narkomaanidele) 14. Sots.kontrolli vormid (formaalsed,mitteformaalsed)- Mitteformaalne kontroll eeldab "mitteametlikkust" ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides. 15. Mitteformaalse kontrolli nelja peamist tüüpi: 16. 1) sotsiaalsed autasud nt naeratused, heakskiit; 17. 2) karistus nt kriitilised märkused; 18. 3) veenmine nt treener võib mõjutada sportlast veenmise teel edaspidi mitte jätma treeninguid vahele, sest seeläbi kannatab tema sportlik vorm; 19
3. rehabilitatsioon, tänu millele käitumishälvikud saavad ühiskonda tagasi tulla ja seda meetodit kasutatakse ka nende hälbekäitujate suhtes kes ei ole toime pannud mingit kuritegu, näiteks anonüümsed alkohoolikud. Sotsiaalse kontrolli vorme on kaks: 1. formaalne sotsiaalne kontroll, mis eeldab alati ametlikkust, sellega tegeleb riik oma erinevate selleks ellu kutsutud organite kaudu. 2. mitteformaalne sotsiaalne kontroll on aga selline mis eeldab mitteametlikkust ja tavaliselt seda kohaldatakse väikestes sotsiaalsetes gruppides. Mitteformaalne kontroll jaguneb: a. Sotsiaalsed autasud: naeratused, heakskiit, ametikõrgendus tööjuures, etc. Selliste autasude eesmärgiks on soodustada normikuulekust. b. Karistus: rahulolematu pilk, kriitilised märkused vahel ka füüsilise mõjutamise ähvardused, etc. Mitteformaalsed karistused on
annan oma käitumisele hinnangu; õigusteadvuse kujundamine) ja poolformaalsest (ühiskondlikust infost õigusnorm). Mitteformaalne kontroll - (teostab ühiskond; võib siia panna ka õigusnormide kontrolli); õigusvälised normid; normide allikaks on ühiskond ise, normid on täpselt formuleerimata. Tavaliselt kasutatakse seda kontrolli väiksemates sotsiaalsetes gruppides (perekond, sõbrad). Sanktsioonid on mitteformaalsed (nt laps jäetakse koduaresti). Mitteformaalne kontroll eeldab ,,mitteametlikkust" ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides. Nt inimesed, kes omavad lähemaid suhteid normirikkujaga, mõistavad tema käitumise hukka. Eristatakse mitteformaalse kontrolli nelja peamist tüüpi: 1) sotsiaalsed autasud (nt naeratused, heakskiit, ametikõrgendus) soodustavad normikuulekust; 2) karistus (nt rahulolematu pilk, kriitilised märkused) on vahetult suunatud deviantsete tegude vastu sooviga neid vältida;