● Vajadus(ed) (need(s)) ehk terve kitsas majandusteaduslikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. ● hüvised ja teenused on vahendid mis v’icad rahuldada nii inimese ainelisi (leib jne) kui ka mitteainelisi vajadusi (teater, tervishoid jne) ● Piiratud majandusseadus (law of scarcity) väidab hüvised olevat piiratud seetõttu, et ei ole piisavalt tootlikke resursse. sisend → tootmine → väljund
D IT Kolledz 19. Tulusiirded on a) äärmiselt ebameeldivad asjad, asjad kuna Teie tulu siirdub mujale; b) ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite (tooraine jne.) vahe; c) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; d) leitav selliselt, et isiklikust tulust lahutame isiklikud netomaksud. 20. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a) mitteainelisi teenuseid; b) tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju; c)) mitteresidentide majandusliku j tegevuse g tulemusi;; d) keskkonnakahjuliku toodangu väärtust; e)) kogutoodangu k d valmimisel l i i l osalejate l j tulusid. l id 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
d. investeering on kõrghariduseks tehtavad kulutused Mis on tarbimiskulud? a. tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s b. tarbimiskulud on kõige väiksema osatähtsusega kuluartikkel SKP-s c. tarbimiskulusid ei lisata SKP-sse, vaid neid hinnatakse sissetulekute kaudu d. tarbimiskulutuste hulka lisatakse kulutused kaupadele, mida tarbitakse üle aasta Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a. mitteainelisi turuväliseid teenuseid b. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust c. tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju d. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid e. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi Kuidas leitakse SKP deflaator? a. tarbijate ostukorvi alusel b. tootjate ostukorvi alusel c. SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse reaalne SKP? a. arvutatakse reaalsete turuhindade alusel b
näitena olgu toodud jaotus hetketarveteks ja perspektiivseteks tulevikutarveteks. Majandusteoreetilises analüüsis käsitletakse vajadusi ennekõike kitsas mõistes, s.o kui puudusetunnet, mida inimene saab rahuldada hüviste (toodete, kaupade ja teenuste) tarbimisega. Hüvis ((economic) good, commodity) on laiemas tähenduses vahendid (kaubad ja teenused), mis võivad rahuldada nii inimese ainelisi (näiteks kaubad: leib, rõivad, auto jne) kui ka mitteainelisi (näiteks teenused: tervishoid, haridus, teater, raamatud jne) vajadusi. Kitsamas käsitluses mõistetakse hüvise all ainult ainelisi (materiaalseid) vahendeid. Samas on ühiskonna ja üksikindiviidide vajaduste rahuldamise võimalused piiratud, sest hüviste ja teenuste valmistamisel kasutatavate sisend- e tootmistegurite valik ühiskonnas on nappiv. Üldiselt ei ole inimvajaduste arengul piire ja seetõttu ei saa mitte kunagi olla
b) dividendid; c) jaotamata kasum; d) netointressid; e) kasumimaksed; f) rendid. 19. Tulusiirded on a) äärmiselt ebameeldivad asjad, kuna Teie tulu siirdub mujale; b) ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite (tooraine jne.) vahe; c) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; d) leitav selliselt, et isiklikust tulust lahutame isiklikud netomaksud. 20. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a) mitteainelisi turuväliseid teenuseid; b) tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju; c) mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi; d) keskkonnakahjuliku toodangu väärtust; e) kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid. 21. Mööbli remondiga tegelev ettevõtja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni tükk. Ühe mööblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni,
annaabi.ee 
