Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 James D. Watson ja Francis H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G) DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus suhkrujä...
ATP-d. on vajalikud püruvaadi ja rasvhapete oksüdatsiooniks ning tsitraaditsükliks. Erinevalt sisemembraanist on välismembraan läbitav ioonidele ja väikestele molekulidele, seega on selle ala ensüümide Maatriksis sisalduvad ka mitu identset koopiat sisaldus sarnane tsütosooliga. mitokondriaalsest DNA genoomist, mitokondri ribosoomid, tRNAd ja mitmed ensüümid mitokondri geenide ekspressiooniks. Mitokondrid Valgu liikumine läbi kahe membraani vajab multimeerseid valgukomplekse TIM ja TOM. Mitokondri valgud ja genoom
rekombinantne. Geneetilisi muutusi ja rekombinatsioone on kindlaks tehtud nii kunstlikul ristamisel (Fincham, 1979), kui ka looduslikes populatsioonides (Saville, 1998). On isegi leitud, et klonaalselt paljunevatel seentel on raku tuumagenoomi muutumisele kaasnenud mtGenoomi rekombinantne (retikulaarne) muutumine (Anderson, 2001). Teadaolevalt paljunevad mitokondrid inimesel jt. imetajatel klonaalselt ning nende järgi on võimalik määrata päritolu ‘mitokondriaalsest Evast’. On esitatud küll ka vastupidiseid seisukohi (Awadalla, 1999), mis aga on osutunud ekslikeks andmete tõlgenduseks (Kivisild & Villems, 2000). Arvatakse, et HGT ja endosümbioos on mänginud rolli nii valkude kui DNA mosaiiksuse tekkel (Nara et al., 2000). Tõenäoliselt on HGT toimunud bakterite eellaste ja eukarüootide eellaste vahel väga varasest organismide arengust alates mõlemas suunas ning võib toimuda mõnedes organismides tänapäevalgi. On
ruumi suunav järjestus, sinna jõudnuna lõigatakse valgult seegi ära)? 9. Tim sisemembraaniga seotud mitokondriaalsete valkude transpordiga seotud valgud ja Tom valgud välismembraaniga seotud mitokondriaalsete valkude transpordiga seotud valgud. 10. Mitokondriaalsete valkude pakkimine transporditavad valgud peavad olema lahti pakitud. 11. Peroksüsomaalne transport, erinevused ja sarnasused mitokondriaalsest transpordiga erinevalt mitokondriaalsetest pakitakse peroksüsomaalsed valgud tsütosoolis; transport nõuab ATP energiat (sarnasus), kuid mitte elektrokeemilist gradienti (erinevus). 12. Millised valgud on võimelised tuuma sisenema passiivse transpordiga? Madalmolekulaarsed, kuni 17000 Da puhul suhteliselt kiire difusioon. 13. NLS - nuclear localization signal, vajalik aktiivseks transpordiks suuremate kui 60
Siiski paljude maatriksi valkude puhul on vaja kasutada Hsc60 (suguluses bakteriaalse GroEL-iga). Kui selles tsaperonis on mutatsioon, siis pärmi puhul näidati, et import ja lõikamine toimuvad normaalselt, aga see ei suuda täita oma rolli multivalk kompleksis (pakkimises vead). 30 24. Peroksüsomaalne transport, erinevused ja sarnasused mitokondriaalsest transpordiga C- and N-terminaalsed signaaljärjestused suunavad valke peroksüsoomiaalsesse maatriksisse Peroksüsomaalsed valgud pakitakse tsütosoolis Signaaljärjestus katalaasil: SKL või sarnane signaal C terminuses Transport nõuab ATP energiat kuid mitte elektrokeemilist gradienti Katalaas seob tsütosoolset retseptorit PTS1R, see kompleks omakorda seondub Pex14P retseptorile N-terminaalne signaal tiolaasil: 26 aminohapet, seda tunneb ära
annaabi.ee 
