Hakkas viha pärast nutma. Järgi - kohaselt, põhjal, alusel Orienteerub taevatähtede järgi Järel taga, pärast Mul on kolm eurot veel järel Õieti õigupoolest Ega ma teda õieti tunnegi Õigesti vastand valesti, vääralt Kas ma ikka sain sust õigesti aru? Enamus arvuline ülekaal Meie klassis on tüdrukute enamus Enamik suurem osa Enamik meist töötab 1. Sõnu ,,enamik" ja ,,enamus" EI KASUTATA MITMUSES!!! Need on sisult mitmuslikud, aga vormilt ainsuses! Tähendab, ei ole olemas vorme, nagu ,,enamustele" või ,,enamikele", vaid ,,enamusele" ja ,,enamikule". 2. Kui ma ei oska otsustada, kumb sõna on õige, kasutan hoopis ,,enamasti" Enamus õpilasi sööb koolilõunat. Enamik õpilasi sööb koolilõunat. ??? Enamasti söövad õpilased koolilõunat praktiliselt praktikas rakendatavalt, otstarbekalt, vastandsõna ,,teoreetiliselt" Ei ole õige kasutada tähenduses enam-vähem, peaaegu, tegelikult, õigupoolest,
· word formation · error correction Lugemisoskuse testid võivad olla: · true/ false questions · multiple-choice questions · jumbled paragraphs · open cloze finding the position of a word in a line/sentence · Matching (words to definitions, paragraphs to titles, etc.) Koidula Gümnaasium Inglise keel (30 min) Keelestruktuuride osas on vajalikud järgmised keeleteadmised: · nimisõnade mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad · artikkel · omadussõnade võrdlemine · asesõnad · tegusõnade ajavormid aktiivis, · tegusõnade ajavormid passiivis (present simple, past simple), · kaudne kõne · BE / HAVE eristamine/kasutamine · be/ have/ do abitegusõnadena · eessõnad, eessõnalised väljendid · küsimuste moodustamine · modaalverb · sõnatuletus (ees- ja järelliited) Koidula Gümnaasium Tamme Gümnaasium Sisseastumiseksamid:
häälega. 2.3.2. Diagrammid Diagrammid on märgid, mille vorm annab edasi tähenduse osade suhteid. Näiteks tulpdiagrammil vastab tegelikkuses suuremale nähtusele diagrammi kõrgem tulp. Ka keeles on diagrammilisi nähtusi. Tavaliseks näiteks selle kohta tuuakse printsiip "rohkem vormi - rohkem tähendust", mille üheks väljenduseks on näiteks mitmuse vormid paljudes keeltes: kuna tegelikkuses on mitmuslikule sõnale vastavaid esemeid või isikuid rohkem kui ainsuslikule, on mitmuslikud sõnad enamasti pikemad, kuna neile liidetakse mitmuse tunnus. Nii on ka eesti keeles: ühte tüdrukut tähistab 6 häälikut (t-ü- d-r-u-k), mitut aga 8 (t-ü-d-r-u-k-u-d). Loomulikult on sellest printsiibist erandeid: on keeli, milles mitmust üldse ei ole, mõnikord aga on ka mitmuse vormi omavates keeltes ainsus ja mitmus sama pikad või mitmus isegi lühem, näiteks: eesti keeles jõud (ainsuse nimetav) ja jõud (mitmuse nimetav) vene keeles ('lamp' ainsuses ) ja ('lamp' mitmuses)
rajav - - - - - - olev - - - - - - ilmaütlev - - - - - - kaasaütlev - - - - 2 0,8% 2.2.1.1890. aastate ajakirjanduskeele vasted 1890. aastate ajakirjanduse alamkorpuses on sõnale ema 35 vastet. Nende seas on tuletised, liitsõnad, ainsuslikud ja mitmuslikud käändevormid. Liitsõnad (emakeel, ema- eesel) ja tuletised jäävad analüüsist kõrvale. Kõige levinum käändevorm on ainsuse nimetav – kasutati 13 korral, näiteks tema ema ja wanem õde on nõdrameelseks jäänud). Ka selles näitelauses on näha, kuidas ema ees on tihtipeale täiend, mis näitab suhet temaga. Mitmust esines korpuses vaid korra ning see oli mitmuse nimetava vorm (kust eesti emad ja lapsed), mis näitab ema esimeses
naelade, nõelte e nõelade, okste e oksade, otste e otsade, paelte e paelade, poiste e poisside, pükste e pükside, sakste e saksade, seinte e seinade, sõelte e sõelade, vitste e vitsade, õunte e õunade. · Mitm part lõputa või sid-lõpuline (akorde e akordisid, loomi e loomasid, hakke e hakkisid, puure e puurisid, saiu e saiasid, vutte e vuttisid, ühiskondi e ühiskondasid) · Alates mitm illat on normikohased nii de- kui i-mitmuslikud vormid (aedadesse e aiusse, jalgadele e jalule, kuuskedel e kuusil, nõlvadeks e nõlvuks, päevadeni e päevini) · Jalgadesse e jalusse e jalgu, kõrvadesse e kõrvusse e kõrvu, rindadesse e rinnusse e rindu, silmadesse e silmisse s ilmi · Alg: alu e algu, pelg: pelju e pelgu e pelu · Hau: havi: haugi/ haug: haugi: haugi/ havi: havi: havi · Roe:rooja: rooja ja soe: sooja: sooja. Saajad: saajade: saajasid e saaju
annaabi.ee 
