Sõltuvalt märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul kui vahemikus ei kutsu esile koagulatsiooni. Põhjuseks on vastasioonide sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, siledal pinnal. Vedeliku molekulil on nõgusalt pinnalt raskem väljavahetamine. See on eriti iseloomulik mitmevalentsete ioonidega jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Aururõhk kapillaaris sõltub elektrolüütide lisamisel kolloidlahusele. Kõigepealt toimub Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on potentsiaaliandvate ioonide laengu kompenseerimine kuni - enamkasutatavad ained
Sünereesi tõttu kaotavad paljud tooted (juust, marmelaad, sült, seep, zelee, karamell) oma kaubandusliku välimuse. Organismide rakud muutuvad vananemisel jäikadeks just sünereesi tagajärjel. Koagulatsiooni ebakorrapärased read: Teatud kontsentratsiooni vahemikus kutsub elektrolüüdi lisamine esile koagulatsiooni, aga teatud kontsentratsiooni vahemikus ei kutsu esile koagulatsiooni. Põhjuseks on vastasioonide väljavahetamine. See on eriti iseloomulik mitmevalentsete ioonidega elektrolüütide lisamisel kolloidlahusele. Kõigepealt toimub potentsiaaliandvate ioonide laengu kompenseerimine kuni -kriitiline, kus algab koaguleerumine. Edasisel mitmevalentsete ioonide lisamisel muudab -potentsiaal oma märki ja teatud vastupidise märgiga zkriitiline väärtusest alates saavutab süsteem jälle oma stabiilsuse. Elektrolüüdi edasisel lisamisel kaksikkiht kitseneb kuni saavutab kriitiline väärtuse, millest algab jälle koagulatsioon
. Seda nähtust nimetatakse pundumiseks. Kristallisatsioonigeelid tekivad keemiliste jõudude toimel, näiteks uue faasi väljakristallumisel. Sellistes struktuurides ei toimu tiksotroopiat ega sünereesi. 26. Koagulatsiooni ebakorrapärased read Teatud kontsentratsiooni vahemikus kutsub elektrolüüdi lisamine esile koagulatsiooni, aga teatud kontsentratsiooni vahemikus ei kutsu esile koagulatsiooni. Põhjuseks on vastasioonide väljavahetamine. See on eriti iseloomulik mitmevalentsete ioonidega elektrolüütide lisamisel kolloidlahusele. Kõigepealt toimub potentsiaaliandvate ioonide laengu kompenseerimine kuni kriitiline, kus algab koaguleerumine. Edasisel mitmevalentsete ioonide lisamisel muudab - potentsiaal oma märki ja teatud vastupidise märgiga kriitiline väärtusest alates saavutab süsteem jälle oma stabiilsuse. Elektrolüüdi edasisel lisamisel kaksikkiht kitseneb kuni saavutab kriitiline väärtuse, millest algab jälle koagulatsioon. 27
Tänapäeva villapesutööstuses kasutatakse villa pesemiseks mitteioonseid (=anioonseid) pesuaineid ja karboniseeritud soodat (soda ash). Kodus villa pestes võib kasutada neutraalset (või nõrgalt happelist) nõudepesuvahendit, mis looduse säästmise eesmärgil võiks olla täielikult biolagunev. Spetsiaalsed toorvilla (pesemata lambavilla) pesemiseks mõeldud pesuvahendid on kallimad ja samuti on nende hankimine keerukam. Villa pesemisel on oluline vee kvaliteet. Täpsemalt vee karedus ja mitmevalentsete metalliioonide sisaldus. Soovitav on pesta villa vees, mille CaCO3 sisaldus ei ületa 70mg/l, suurema sisalduse korral on soovitatav kasutada lisaks pesuainele ka veepehmendajat. Mitmevalentsete metalliioonide (näiteks raua) sisaldus vees võib põhjustada hiljem probleeme villa (lõnga) värvimisel, muutes soovitavat värvitooni. Kodustes tingimustes sobib villa pesemiseks väga hästi vihmavesi või siis vihmaveega segatud kaevuvesi.
L4. LAUSEARVUTUS Lausearvutuse töötas välja George Boole (1815-1864). Lausearvutuses käsitletakse ainult selliseid lauseid (propositsioone), millega saab vastavusse seada tõeväärtuse (ik truth-value). Klassikaline loogika on kahevalentne (bivalent): iga lause tõeväärtus saab olla vaid tõene (true), või väär (false). (Kursuse lõpus tutvume ka mitmevalentsete loogikatega, kuid nendegi käsitlus eeldab kahevalentse loogika valdamist ja kasutamist.). Tõeväärtuse levinumad tähistused (3 varianti): tõene: t, T, või 1; väär: v, F või 0. Eeldatakse et täidetud on loogika kolm esimest põhireeglit. (Neljas reegel jääb lausearvutusest väljapoole.) Tõe korrespondentsteooria järgi võib lause tõeväärtust käsitleda kui lause tegelikkusele vastavuse määra