tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist "Kirjandusteos on midagi enamat kui keel, et keel vormib maailma, vormib peaaegu müstilisel kombel midagi hoopis muud kui tähemärgid paberil. Keele kaudu avanevad lugejaile inimesed ja elud, paigad ja saatused midagi sellist, mida lugeja tajub vähem või rohkem tervikliku maailmana" (Annus, Epp: Kuidas kirjutada aega. Tallinn: Underi ja Tuglase kirjanduskeskus 2002)
mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik,
kirjeldustega, siis omandab tekst kunstikavatsus likkuse kõrval ka dokumenteeriva mõõtme. Looduskirjanduse ja ilukirjanduse vahealale jäävad jutustused, kus tegevuspaigaks on looduskeskkond ja tegelasteks tihti ka metsaasukad, kuid mille süžee ja tegelastevahelised suhted järgivad pigem irjanduslikule tekstile iseloomulikke käike. Kirjanduse ja looduskeskkonna suhte analüüsimisel on aga oluline mõista, et ka keskkond, millega teos suhestub, on loomult mitmetine. Ta on selline aastaajalise ja klimaatilise muutlikkuse, konkreetsete paikade mitmekesisuse ning arenguprotsesside tõttu (näiteks bioloogiliste koosluste areng ja muutumine). Looduse mitmetisust suurendab ka kasutatavate kommunikatsioonikoodide ja omailmade mitmekesisus. Lõpmatult suur on ka looduskeskkonnas toimuvate sündmuste ja sündmusahelate hulk ning variatiivsus. Neil põhjustel ei kohta inimene looduskeskkonnas kunagi
Kolm põhistiili: igapäevane, hoolikas, formaalne. Labov: Olulisim stiilimuutuste mõjur on see, kui palju inimene keskendub sellele, mida öelda ja kui palju sellele, kuidas öelda. Mida formaalsem stiil, seda enam keskendutakse sellele, kuidas öelda. Sex/prestige pattern (Hudson): püsivaim tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes lääneriikides. Kui naisel ja mehel võrdne juurdepääs normivormile, kasutab naine seda rohkem. Sotsiaalne võrgustik: mitmetine võrgustik, mis seob inimest teiste inimestega otseselt või kaudselt sõpruse, suguluse, naabruse, töökoha ja sealsete sotsiaalsete suhete kaudu. Võrgustiku mõju vahetu. Võrgustiku tugevus: tihedus (palju tunnevad üksteist), mitmetisus (kui tihedalt seotud) ja sagedus (suhtlemise). Tulemusi: · inimesed on keeleliselt mõjutatud palju enam nende sotsiaalsete võrkude liikmete keelest, kuhu nad kuuluvad, kui kellegi teise keelest
Lisaks on vaja ka koormustaluvuse uuringute konkreetseid tulemusi, kuidas rekreatiivne kasutamine mõjutab looduskeskkonda. Seire tulemuste põhjal selgub vajadus sekkumiseks, ent ei selgu mida konkreetselt on vaja teha. Olulise väljundi otsuste langetamiseks, miks ja mida konkreetselt on vaja teha, annavad seirega seotud rakendusuuringud. Rakendusuuringute põhjal saab teha omakorda täpsustusi seire metoodikas. Külastajatepoolne mõju kaitsealale võib olla väga mitmetine: • otsene külastajate poolt põhjustatud erosioon ja mulla degradeerumine; • fauna häirimine, mis olenevalt iseloomust võib lühiajaliselt esile kutsuda fauna käitumismustrite muutusi ning võib mõjutada sigimisedukust. Pikemas perspektiivis võib pidev liigne häirimine põhjustada fauna liigilise koosseisu muutusi; • floora häirimine. Külastajatepoolne liigne tallamine võib põhjustada liigilise
annaabi.ee 
