pehmed jooni. Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu eesmärk on kahesugune: liigile olemuslike joonta ja individuaalsuse teostumine. Viimasena mainitu olulisim sisu on isiksuse kujunemine. kasvu eelduseks on sellele kaasaaitamine. Vaja on positiivseid kasvustiimuleid. kasvule on tüüpiline aeglus (retardatsioon) kasvule on tüüpiline mitmetasemelisus. Kasvamine toimub eri valdkondades (füüsiline, vaimne) kasvule on omane, et kasvav inimene saab vähehaaval oma kasvuprotsessi teadlikuks. Tal areneb eneseteadvus ning koos sellega hakkab kasvatus asenduma enesekasvatusega. Lapsevanemaks saamine Lapsevanemaks saamist on vaadeldud peamise kolme teooria valguses. 1. Sotsialiseerimisteooria järgi tähendab lapsevanemaks saamine õppimist: vanemlus tähendab uute oskuste kogumit, mis omandatakse sotsiaalse ja kognitiivse õppimise
o Rakenduste käskude tõlkimist kahendkoodi, et arvuti neist arus saaks o Kindlustab juurdepääsu failisüsteemile/võrgule Kaitsemehhanismid · Kaitsemehhanismid kontrollivad juurdepääsu süsteemi ja kasutaja ressurssidele programmide, protsesside või kasutajate poolt · Kaitsemehhanism peab: o Eristama autoriseeritud ja autoriseerimata kasutajaid o Määrama juurdepääsureeglid o Need reeglid kehtestama Operatsioonisüsteemi mitmetasemelisus · Tase 0 Riistvara · Tase 1 OS riistvara toetus · Tase 2 Masinast sõltuvad tuuma moodulid · Ring 3 tuuma baasmehhanismid · Ring 4 ressursihaldurid · Ring 5 API süsteemsete kutsete liidesed · Ring 6 Utiliidid, süsteemiprogrammid, kasutajarakendused Käsuinterpretaator · Käsuinterpretaator programm süsteemi juhtimiseks, mis suhtleb kasutajaga · Näited o UNIX'i shell o MS-DOS'i COMMAND.COM o MacOS'i GUI+Finder
kaudu). Niisugust sidet ei tekita biosüsteem aga sugugi mille tahes vahel -- need sidemed vastavad biosüsteemi funktsioonidele. 2) Biosüsteemid kui tekstid; geneetiliste tekstide ja inimkeelte võrdlus- Seoses geneetilise koodi avastamise ja uurimisega ilmus lingvistiline aspekt bioloogiasse omas täies loomulikkuses. Elu hakati käsitlema kui lingvistilist fenomeni. Valdavalt on tähelepanu köitnud DNA ja kirjalike tekstide ühised omadused (digitaalsus, interpunktsioon, mitmetasemelisus), nende kahe tekkes nähakse kaht peamist revolutsiooni elu arenguloos. Ent tekstilistena võib käsitleda ka teisi elunähtusi. 3) Diskreetsuse ilmumine; koodide teke, päritolu, tüübid- bioloogiliste koodide puhul käivad digitaalne ja analoogne aspekt käsikäes ja on lahutamatud -- bioloogilised koodid on duaalsed. Bioloogilistes kommunikatsiooniprotsessides, mis algselt ei pruugi omada selgelt eristunud diskreetseid elemente, ilmuvad need aga paratamatult peagi
Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu eesmärk on kahesugune: liigile olemuslike joonta ja individuaalsuse teostumine. Viimasena mainitu olulisim sisu on isiksuse kujunemine. kasvu eelduseks on sellele kaasaaitamine. Vaja on positiivseid kasvustiimuleid. kasvule on tüüpiline aeglus (retardatsioon) kasvule on tüüpiline mitmetasemelisus. Kasvamine toimub eri valdkondades (füüsiline, vaimne) kasvule on omane, et kasvav inimene saab vähehaaval oma kasvuprotsessi teadlikuks. Tal areneb eneseteadvus ning koos sellega hakkab kasvatus asenduma enesekasvatusega. Õppimine Õppimine on seesmine protsess. Õppimine on inimesele hädavajalik. Õppimist võib määratleda kui teadmise ja kogemuse lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. Reflekse ja instinkte ei loeta harilikult õppimise hulka
ei tekita biosüsteem aga sugugi mille tahes vahel -- need sidemed vastavad biosüsteemi funktsioonidele 2) Biosüsteemid kui tekstid; geneetiliste tekstide ja inimkeelte võrdlus Seoses geneetilise koodi avastamise ja uurimisega ilmus lingvistiline aspekt bioloogiasse omas täies loomulikkuses. Elu hakati käsitlema kui lingvistilist fenomeni. Valdavalt on tähelepanu köitnud DNA ja kirjalike tekstide ühised omadused (digitaalsus, interpunktsioon, mitmetasemelisus), nende kahe tekkes nähakse kaht peamist revolutsiooni elu arenguloos. Ent tekstilistena võib käsitleda ka teisi elunähtusi. (3) Diskreetsuse ilmumine; koodide teke, päritolu, tüübid bioloogiliste koodide puhul käivad digitaalne ja analoogne aspekt käsikäes ja on lahutamatud -- bioloogilised koodid on duaalsed. Bioloogilistes kommunikatsiooniprotsessides, mis algselt ei
annaabi.ee 
