See on projekti saavutustele (deliverable) orienteeritud projekti osade grupeerimise meetod. Projekti planeeritav tulemus jagatakse väiksemateks, paremini käsitletavateks komponentideks. Liigenduse eesmärk on: 1. hinnata täpsemalt projekti maksumust, kestust ja ressursivajadust; 2. luua alus, mille põhjal võrrelda hinnangute täpsustumist ja projekti edenemist; 3. saada ülevaade vastutuspiiridest. Tulemus võib olla esitatud mitmetasemelise loeteluna või graafilise skeemina. Joonis 1. Infosüsteemi loomise projekti alamosad - WBS WBS alus WBS loomisel võetakse aluseks tegevusulatuse kirjalik kinnitus (sisaldab lõptulemuse kirjeldust ja mõõdetavat eesmärki). Projekti ulatuse (scope) täpne määratlus on väga oluline projekti õnnestumise seisukohast. WBS annab ülevaate, millised tööd on projekti sisuks ja millised ei ole. Kui puudub ülesannete piiritlus, siis on tulemuseks projekti
Raku- ja molekulaarbioloogia Kõik elusorganismid on: Rakulise ehitusega Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Viirused jäävad elusa ja elutu piirile, sest enamus elu omadusi neil puudub. Keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid Juba keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad, on keerukamad ja mitmekesisemad, kui eluta looduses. Elusloodus on ka mitmetasemelise organiseeritusega: biomolekulid, rakud, organismid, liigid ja ökosüsteemid. Väliskeskkonnaga seotud aine ja energiavahetuse kaudu Taimed kasutavad orgaanilise aine (glükoosi) sünteesiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei
3. Tabelduskohad (Tabs) tabelduskohad (vt lk 16); 4. Ääris (Border) äärised ja varjustused; 5. Keel (Language) keele valik õigekeele kontrolliks (nt laad võõrkeelsete terminite vorminduseks); 6. Paneel (Frame) teksti mähkimised; 7. Nummerdus (Numbering) täpp- ja numberloendid; mitmetasemelist loetelu (pealkirjade ja ala- pealkirjade nummerdamiseks) tuleb määrata avalehe vahekaardilt mitmetasemelise loendi nupust (vt lk 15) 8. Kiirklahv (Shortcut Key) klahvide kombinatsiooni määramine laadi rakendamiseks 9. Teksti efektid (Text Effects) teksti täited, kontuurid, varjud, läbipaistvused jne (Word 2010) Näitena koostame pealkirja (lõigu) laadi nimega EEK pealkiri (mitte nummerdatavad pealkirjad: sissejuhatus, kasutatud allikmaterjalid jne), millel on järgmised omadused vormindamiseks: kirjatüüp-Times New Roman; kirjasuurus 12 pt;
Kuna ühiku jääktulu on konstantne suurus, siis jääb ka jääktulu määr tegevusmahu muutumisel protsentuaalselt muutumatuks. Järelikult, müügimahu kasvades jääktulu suureneb ja suureneb jääktulu võime katta püsikulusid. Praktikas kasutatakse mitmetasemelist jääktulupõhist kasumiaruannet, mis annab selgema pildi kulude kujunemisest ja seotusest ettevõtte tegevusprotsessiga (vt tabel 3). Lähemalt on mitmetasemelise jääktulu-põhise kasumiaruande eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Haldma et al., 2003, lk 67–71). Analoogselt on mitme- tasemeline jääktulu-põhine kasumiaruanne kasutatav ka avaliku sektori organisatsioonides. Raviasutuse näitel on vastava aruande (vt tabel 4) eesmärke ja struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Meiesaar, Metsa, Haldma, 2010, lk 83–85). Tabel 3. Jääktulul põhinev kasumi kujunemine äriettevõttes TULU
1. tekitada konspekti lugejas terviklik pilt projektijuhtimise temaatikast; 2. võimaldada õppijatel või kursuste koostajatel määrata teemade järjekorda ja põhjalikkuse taset. Temaatikast ülevaate loomiseks on kavas õppematerjalidele luua erinevaid lugemisteid. Näiteks peatükkide järjestamine projekti faaside või juhtimisvaldkondade lõikes. Õpilasel võiks olla võimalik valida ka lugemistee formaati. Menüü võib olla esitatud tabelina, graafilise skeemina, või mitmetasemelise loeteluna. See kiirendab ülevaate loomist, sõltumata inimese tajueelistustest. Valitud struktuuri kaudu on avatavad konkreetsete teemade lühitutvustused. Lühiülevaadetele järgnevad põhjalikumad käsitlused ja näited. See võimaldab lugejal määrata teemade käsitluse sügavust. 2.2 Konspekti sisu Sisu määratlemisel tuleb valida: 1. faktid, mida õpilane peale konspekti lugemist peab teadma; 2. mõisted, mille tähendust peab tundma; 3
annaabi.ee 
