on toimunud suured muutused ka kunstis. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea neljasaja aasta jooksul. 20. sajand on kunstiajaloos justkui omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.htm ) 20. sajandi alguseks oli uuenduslik, nn. moodsa kunsti ühiskondlik seisund paranenud. Sajandivahetuse kunsti mitmesuunalisus oli publikut harjutanud stiilide ja laadide pluralismiga.Kriis ametlikus kunstis oli kõigutanud usku ,, igavestesse reeglitesse ,, ja kunsti muutumatutesse kriteeriumidesse.Üha rohkem oli neid, kes nõustusid mõttega, et areng elus peab leidma väljenduse kunsti arengus, või ka sellega, et kunsti uudsus on väärtus iseeneses. Konkreetseks tõendiks võib pidada moodsa kunsti ekponeerimisvõimaluste radikaalset paranemist. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane )
Giddens) Suurendab nii avatust kui ebakindlust („tõejärgne ühiskond“ ja ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine?) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel kommunikatsioonitehnoloogiate areng uut tüüpi informatsioon, teadlikkus globaalsetest teemadest mobiilsus (ka tunnetuslikult) globaalne tööjaotus globaalse ja lokaalse segunemine, mitmesuunalisus; sulandumine ja vastandumine erinev globaliseerituse „aste“ (nt finants- vs tööturg) Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood: Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989) Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“ Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine
Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks – „we have no choice but to choose“ (A. Giddens) Suurendab nii avatust kui ebakindlust („tõejärgne ühiskond“ ja ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine) GLOBALISEERUMINE - maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel globaalse ja lokaalse segunemine, mitmesuunalisus; sulandumine ja vastandumine erinev globaliseerituse „aste“ (nt finants- vs tööturg) GLOBALISEERUMISE MÕJUTEGURID (Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood:) Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989) Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“ Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine
Inimeste elutingimused on viimase saja aasta jooksul muutunud märgatava kiirusega, nii samuti on toimunud suured muutused ka kunstis. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea neljasaja aasta jooksul. 20. sajand on kunstiajaloos omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. 20. sajandi alguseks oli uuenduslik, nn. moodsa kunsti ühiskondlik seisund paranenud. Sajandivahetuse kunsti mitmesuunalisus oli publikut harjutanud stiilide ja laadide pluralismiga. Kriis ametlikus kunstis oli kõigutanud usku, igavestesse reeglitesse ja kunsti muutumatutesse kriteeriumidesse. Üha rohkem oli neid, kes nõustusid mõttega, et areng elus peab leidma väljenduse kunsti arengus, või ka sellega, et kunsti uudsus on väärtus iseeneses. Konkreetseks tõendiks võib pidada moodsa kunsti eksponeerimisvõimaluste radikaalset paranemist.20. sajandi algupoolel pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale
annaabi.ee 
