orgaaniline aine. Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kantserogeen- vähki tekitav tegur Kitiin- lülijalgsete kesta materjal Klorofüll- taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi Lipiid- estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Vakuool- taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid.
olgu see söömine, riidessepanek, pesemine või jalutuskäik. Mitmesuguste esemete ja nähtustega tutvub laps oma kõige lähemas ümbruses tegutsedes: kodus, oma rühmaruumis, lasteaia õues. Kahe-kolmeaastase lapse maailma avardavad argipäevased sündmused, nagu poeskäik, mänguväljakul mängimine või jalutuskäik lähimasse metsatukka. 3.1. Jäljendusmängud Maimiku kõne arengule aitavad kaasa mitmesugulised hääliku-, silbi-, puhumis-, ja huulemängud. Kuulamistähelepanu teritavad mitmesugused häälemängud (" Kelle hääl?", "Kus heliseb kelluke?" jms). Laps jäljendab samaaegselt nii täiskasvanu tegevust kui ka kõnet. Seepärast on oluline, et täiskasvanu saadab oma tegevust kõnega. 3.2. Nukumängud Kõigile sõimetöötajatele on tuttavad nukumängud, kus täiskasvanu üheaegselt nukuga tegutsedes ka kõneleb. Nt. nukk Mai "vaatab" oma käsi ("Oi, kui mustad mu käed on
steroidid) Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm) Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks
Klorofülli sisaldav plastiid Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõndede organellide koostisse Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Mükotoksiin - seenetoksiin on mõnede seente poolt sündeesitav mürkaine Mütseel - hulkraksete seente kehal moodustuv seeneniitide kogum
Lämmastikalus - nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütostiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin Lüsogeenne tsükkel - viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viiruseosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine Makroenergiline ühend - madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt
Lämmastikalus - nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütostiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin Lüsogeenne tsükkel - viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viiruseosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine Makroenergiline ühend - madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt
kahekülgsed loomad. Keha on pehme ja nii lame, et neil pole vaja vereringet ja hingamiselundeid. Suurem osa on parasiitse eluviisiga, kuid osa neist elab ka meredes, magevees ja niisketes kohtades maismaal. Ümarussid-lülistumata ümara kehaga, mis aheneb mõlemast otsast, enamus mikroskoopilised (mullas), lahksuguline, pikk, lihtsustatud ehitusega, elab vabalt sooles, ei kinnitu. Rõngussid- pikk lüliline keha, lülid on enamasti ühetaolised, paljunemisorganid teatud osades, mitmesugulised, viljastavad end ise harva, 1mm kuni 3mm pikkune. Tähtsus looduses ja inimesele -toiduahelas, lagundajatena, parandavad põllumulla omadusi. LÜLIJALGSED (kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised, mardikalised, teised putukad) Jaotatakse-koorikloomad, ämblikulaadsed, putukad. Ehitus-neil on kitiinkest, kestuvad et kasvada. Lüliline keha ja kehajätked, avatud vereringe, neid leidub kõikjal.
ning isastel a) Soovahetust ei toimu b) Suurem isane saab paljuneda, väiksem ei saa. Seega on mõistlik olla elu alguse poole emane. c) Kui isased ei võitle. Mõttekas on olla alguses isane (saab rohkem viljastada) ja hiljem emane (suurem ema, rohkem lapsi). Proandria – noorena isane Protogüüria - noorena emane Hermatradism: olemas nii emas kui isas suguorganid. Nt: taimed, kus õied on mitmesugulised. (kadakad on nt lahksugulised) Sugu selgub alles paaritumise käigus. Enamus maakera taimedest on lahksugulised. FISHERI REEGEL: Sugusid sünnid alati võrdselt. 1 erand: ühiselulised putukas, kus sugu saab valiga. Evolutsioon soodustab alati protsesse, et isaseid ja emaseid oleks võrdselt. Ja kui mingi sugu hakkab väheusse kalduma, siis kisub evolutsioon sinna poole. Evolutsioon soosib alati vähemuses sugu. Nt: Olgu 6 naist ja 3 mees – tuleb 6 last
annaabi.ee 
