tagasihoidlikele inimestele tuhandeid aastaid. Pärast nn "Kopra sõdu" nõudis tugev New Yorgi Iroquis konföderatsioon omale suured alad Ohiost oma jahi ja ilmselt peamiselt koprapüügi aladeks. Pärast laastavaid epideemiaid ja sõdu 17 saj, mis olid suures osas need alad tühjendanud 17 sajandi lõpuks eelnevatest elanikest, austati ala peamiselt Algoquini keelt rääkivate selle maa eelnevate asunike järglaste poolt. Paljud neist riikidest oli mitmerahvuselised ja vahepeal mitmekeelsed ühiskonnad, mis tekkisid eelnevate haiguste, ühiskonna ebastabiilsuse ja tugevate Iroqiude põhjal. Nemad, nagu ka nende esivanemad olid tuhandeid aastaid teinud, rõhusid põllumjanadusele(mais, päevalilled, oad jne), mida täindasid hooajalised jahid -mitte korilus- jahindus ühiskond nagu öeldakse levinud müütides. 1650-deks olid nad, nagu enamus tolle aja ühiskondi, osa suurest majandusest tänu oma karusnahaga kauplemisele
Eesmärk juhtida globaalseid turge lääneliku elustiili alalhoidmiseks Alternatiivide juhtimine (kaasahaaramine, vaoshoidmine, hävitamine) Rahvusriigi rolli murenemine Kas globaliseerumine on uus nähtus? Skeptik: globaliseerumine on ülehinnatud, mõjutab tibatillukest osa maailma rahvastikust ega erine oluliselt varasematest protsessidest Evolutsionist: muutus ei ole toimunud mitte kvaliteedis vaid määras Hüberglobalist: mitmerahvuselised linnastunud lääne ühiskonnad, moodsa haridussüsteemi, lääne elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood, seninähtamatud kommunikatsooniviisid, deterritorialiseerumine, konsumerism ning kasvav etniliste identiteetide politiseerumine – kokku midagi täiest uut Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail? Külma sõja lõpp
RIIGI TUNNUSED need teevad riigist riigi a. Rahvas b. Territoorium c. Suveräänsus · Tunnused, mis oma tänapäevasel kujul kujunesid välja 19. sajandil. Kohe, kui räägime riigi tunnustest, peame end siduma õigusega. Kõigil tunnustel on juriidiline sisu. · Riigi rahvast ei tohi samastada rahvusega. Riik on tekkinud läbi territooriumi. Juba riigi tekkimise algusest peale ei ole riigid olnud natsionaalsed, nad on olnud multinatsionaalsed ehk mitmerahvuselised. Riigi rahvas kui juriidiline kategooria. Juba Cicero on öelnud: ,,Riigi rahvas see ei ole mitte igasugune suurinimeste ühendus. See on suurinimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguskorra vastu." See riik, kes ei tee kõike võimalikku integreerida rahvusvähemus kodanikeks, see peab varem või hiljem arvestama nende inimeste vägivaldse vastuhakuga.
(Encyclopedia Britannica, 2014a). Lipseti ja Rokkani järgi põhinevad parteid sotsiaalsetel lõhedel, milleks võivad olla keskuse- ääremaa, riigi-kiriku, maa-linna ja ka klassilõhe. Arvestades, et Lipset ja Rokkan kasutasid sellist lõhede jaotust eeskätt Lääne-Euroopa parteide tekke seletamisel, on seda kohati raske kohandada USA kaheparteisüsteemi erakondade puhul. Nagu päris esimeses seminaris sai mainitud, siis on Ameerika Ühendriigid koloniseerimisest alates olnud väga mitmerahvuselised, kuid sellegipoolest pole korrektne rääkida nt etnilisest lõhest parteide kujunemisel, arvestades, et üldiselt tunnevad kõik USA elanikud end siiski ameeriklastena. Siiski võib välja tuua rassilise lõhe selles mõttes, et demokraatidel on tugevaim positisoon mustanahaliste hulgas ning enamik mustanahalisi on just Demokraatliku partei kindlad valijad (Gitelson jt, 1996, lk. 123). Ka on välja toodud asjaolu, et enne 1970ndaid esindas
annaabi.ee 
