Ühelt poolt kannavad massiteabevahendid endas üldkultuurilist teavet ja vajaliku informatsiooni ning mõjutavad arengut positiivselt. Teisalt sisaldab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed veel kriitiliselt hinnata ei suuda. Üks peamisi probleeme ongi see, et moraalselt, emotsionaalselt ja psüühiliselt väljakujunemata lapsel puudub piisav otsustusvõime, et kujundada meedias nähtud ebaloomulikkusest, vastuolulisusest ja mitmepalgelisusest terviklik pilt. Lisaks sellele pakub meedia lastele ka erinevaid käitumismudeleid. Võib öelda, et meedia viib lapsed võõrasse aega ja ruumi kuhu nad veel ei kuulu ning kus neil puudub nähtuga otsene side ja isiklik kogemus. Siis peab lapse internetis käimine algama koos vanematega: minnakse koos ja tehakse koos. Laps peab tunnetama, et tema ema või isa teab, mida ta teeb. Paljud noored, ka vanad interneti kasutajad teavad interneti kasutamise ohtusid. Vahest neid
tunnetele anda veel laia filosoofilist teemakäsitlust ja seepärast Schumannil esineb suurvormis puudujääke. f) Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). Miniatüür ongi sobivaim väljendusvorm üksikisiku tundeist ja meeleoludest. (Tuleta meelde Schubertit!). Ka tema miniatüüridetsüklid vastavad põhimõttele: nad on kogumikud mitmesugustest tunnetest ja meeleoludest, inimese keerukast hingelisest mitmepalgelisusest. g) Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis- romantilisi ja tantsulisi intonatsioone. Schumann tõi oma teostesse mitmesuguste tantsude (valss, polonees jt.) rütmi. Eriti tuleb rõhutada Schumanni omapärast rütmikäsitelu. Selline silmapaistev Saksa pianist,helilooja ja muusikakriitik oli Robert Schumann . Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Schumann http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://www.classical
Schumannil esineb suurvormis puudujääke. f) Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). Miniatüür ongi sobivaim väljendusvorm üksikisiku tundeist ja meeleoludest. (Tuleta meelde Schubertit!). Ka tema miniatüüridetsüklid vastavad põhimõttele: nad on kogumikud mitmesugustest tunnetest ja meeleoludest, inimese keerukast hingelisest mitmepalgelisusest. g) Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis- romantilisi ja tantsulisi intonatsioone. Schumann tõi oma teostesse mitmesuguste tantsude (valss, polonees jt.) rütmi. Eriti tuleb rõhutada Schumanni omapärast rütmikäsitlust. "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834), "Karneval" (1835) , sonaat fis-moll (1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) ,
saatesõnadest ja liikudes raamatus aina edasi kuni kohasemate ellujäämise selgitusteni. Randel Keynes ütleb sissejuhatavas sõnas oma sugulase Charles Robert Darwini (1809-1882) teosele ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", et Darwin oli veendunud oma uuringute õigsusest ning sellest, et see võinuks seletada lahti palju, toona justkui veel arusaamatuid, imesid looduse mitmepalgelisusest. Ta nägi potentsiaali, vajadust ja võimalust oma teooria tõlkimisega erinevatesse keeltesse, anda ka teiste riikide teadlastele selgitust ja mõtteainet edasiseks. Ta küll aimas, et paljud auväärsed loodusteadlased võivad teda algul sarjata, kuid ehk hiljem mõistavad... Nagu hiljem on selgunud, muutis see raamat, olgugi veel mitmel korral täiendustega, nii teaduslikku maailmapilti kui ka kogu maailma mõistmist tervikuna. Ka tänapäevane arusaam looduse
poolt öelduks); assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks. konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) - terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. Intellekt (intelligence) Intellekt on võime aru saada, mäletada, mobiliseerida ja konstruktiivselt integreerida varem õpitut uutes situatsioonides [2]. - inimese intellekt on mitmedimensionaalne tulenevalt vaimse tegevuse mitmepalgelisusest; - intellekti iseloomustavad arusaamisvõime, taiplikkus, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime. - intellektuaalsed võimed realiseeruvad oskusteks läbi õppimise sünnijärgse arengu käigus. 13 Intellektihäired Eristatakse (1) dementsust, mis tähendab tagasilangust ja (2) vaimset alaarengut, mis viitab
annaabi.ee 
