Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlmab oskusi ja teadmisi, mida läheb igal kodanikul vaja kodanikukultuur, tsiviilkultuur · Võimude aktiivne tegevus kultuuri suunamisel ja juurutamisel Teadmised poliitikast ja valitsemise kohta kujunevad mitmepalgeliste allikate alusel kool, sõbrad, meedia jmt. Poliitilisel kultuuril on väärtusi, mida hindavad kõik ühiskkonna liikmed, aga ka ideoloogiaid, mis kõigile ei ole sobivad. (vasak-ja parempoolsus). Poliitilise kultuuri osaks saab vaid selline tegevus, mis on laialt levinud ja mida tuleb ette korduvalt. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess.
vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri „isaks“ nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20
vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri isaks nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20.
Teiseks pol kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus pol kultuuri suunamisel ja juurutamisel. See võib kätkeda endas kodanikuõpetuse sisseviimist koolidesse või ka üleüldist massipropagandat. Valitsuse tegevus sanitaar- või liikluskultuuri vallas on sellega võrreldes palju tagasihoidlikum. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Teadmised poliitika ja valitsemise kohta kujunevad mitmepalgeliste allikate põhjal. Omandatud teavet hindab kultuuritarbija oma väärtushoiakute põhjal. Teadmised ja seisukohad ei vii alati konkreetse pol tegevuseni. Selleks on vajalikud nii oskus tegutseda, isiklik veendumus, et tehtav on otstarbekas kui ka sobiv olustik. Pol kultuuri osaks saab vaid niisugune käitumisviis, mis on laialt levinud ning mida tuleb ette korduvalt. Poliitilise kultuuri muutumine on pikk ja vastuoluline protsess, mille taga peitub kultuurile omane jäikus ning
Kodanikud, huvid ja demokraatia kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. See võib kätkeda endas kodanikuõpetuse sisseviimist koolidesse või ka üleüldist massipropagandat. Valitsuste tegevus sanitaar- või liikluskultuuri vallas on sellega võrreldes palju tagasihoidlikum. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Teadmised poliitika ja valitsemise kohta kujunevad mitmepalgeliste allikate põhjal – siin liituvad koolis õpitu, massimeediast kuuldu ja nähtu, sõprade-tuttavate poolt räägitu ja isiklik kogemus. Omandatud teavet hindab kultuuritarbija oma väärtushoiakute põhjal. Poliitilises kultuuris võib leida üldisi väärtusi, mida tunnustavad peaaegu kõik ühiskonnaliikmed, aga ka niisuguseid väärtusi, mis on omased vaid teatud ideoloogiale. Näiteks liberaalseis