Samuti alustas ta seal psühhiaatrilise vaimse tervise õenduse programmi. 1960.aastal oli ta kaasautoriks psühhiaatrilise õenduse alusideedele, mis oli ühtlasi ka üks esimesi psühhiaatrilise õenduse tekste ja seda on tõlgitud mitmesse keelde ning kasutatud üle maailma. Vahepeal oli ta aga õppinud New Guineas ning tegi etnograafilisi uurimusi enda teooria tarvis. 1966.aastal andis ta Colorado Ülikoolis esimese loengu mitmekultuurilisest õendusest. 1973.aastal oli Leininger Washingtoni ülikoolis juhtival positsioonil ja tänu temale tunnustati seda kooli kui väljapaistev ühiskondlik õenduskool ühendriikides. Ta on olnud ka Tervise Uurimise Keskuse direktor ning osalenud erinevates uurimustes, mis on seotud erikultuuridega. Seoses kasvava huvi mitmekultuurilise õenduse vastu, on Leininger andnud palju loenguid, korraldanud konverentse ning avanud õpikodasid USAs, Kanadas, Euroopas, Aasias ja Vaikse ookeani saartel
toetab väljendusvabadust. Kui riigis on mitu erinevat keel siis on teistel rahvustel seal kergem hakkama saada, kuna kõik ei oska alati antud riigi ametlikku keelt. Eeliseks on see, et vähemuste kultuurides võib olla väärtusi, mis on kõikide inimeste hüvanguks. Teiseks, kaasaja elurütmis on inimestel vaja grupikuuluvuse moraalset ja emotsionaalset tuge, mis oleks perekonna ja riigi vahepealne. Tavaliselt tuleb see tugi etniliselt grupilt, kuhu kuulutakse. Kolmandaks, mitmekultuurilisest perspektiivist lähtudes on võimalik paremini ja mitmekülgsemalt kaitsta inimeste erinevaid huve ja õigusi. Puudusteks on see, et itmekultuurilises ühiskonnas võetakse vahel kuulda vaid domineerivate gruppide häält ning teisi gruppe eiratakse. Nõrgad on sellised mitmekultuurilised ühiskonnad, kus iga rühm säilitab oma erijooni, kuid ühisväärtuste leidmise ja väljatöötamisega ei tegelda. Kultuuriliste vähemuste rühmad elavad pahatihti teistest eraldatuna
Issand ja ainus sealhulgas Lunastaja. islamile ja kristlusele. Maailma mitmekultuurilisus Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t
Tais ja Bhutanis on budism riigiusuks. Peale nende maailmareligioonide on väga suure pooldajaskonnaga usud veel hinduism (900 milj) ja Hiina traditsioonilised usundid ( 380 milj). o Maailma mitmekultuurilisus Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel
Laose ja Jaapani elanikest üle 70%. Tais ja Bhutanis on budism riigiusuks. Peale nende maailmareligioonide on väga suure pooldajaskonnaga usud veel hinduism (900 milj) ja Hiina traditsioonilised usundid ( 380 milj). 2. Maailma mitmekultuurilisus Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t
annaabi.ee 
