Põllumjanadus- ja keskkonnainstituut Bioloogiline mitmekesisus Avaliku keskkonnahüvise ja sellega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Referaat õppeaines ,,Keskonnapoliitika ja korraldus" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Bioloogilisel mitmekesisusel on suur roll inimeste heaolu kujundamisel, 40% maailma majandusest sõltub bioloogilisetest toodetest ning protsessidest. Bioloogiline mitmekesisus pakub meile elatist, aitab meil toime tulla, rikastab meie kultuuri ning sellest sõltub ka meie ellujäämine liigina (EEA 2007). Kahjuks on aga inimene ainus liik, kes on suuteline ohustama ja isegi hävitama ökosüsteeme, millest sõltub tema eksistents. Inimene on hõivanud kõik maismaa ükosüsteemid ja tehnoloogiat appi võttes neis valitsevale koha tõusnud ning leidnud ka võ...
Gradiendi puhul võime rääkida ntks ajalist või ruumilist gradienti. Ajas on ntks rütmilised gradiendid (ööpäevased, sessoonsed). Gradient võib olla ka suunatud (ntks saastumine) või korrapäratud (metsapõleng). 3) Üht tüüpi organismi lisandumine mingisse kasvukohta muudab selle otsekohe mitmekesisemaks teiste organismide jaoks. See tähendab ntks seda, et organismi suremisel muutub see teistele kohe toiduks. Looduslike koosluste sisene mitmeksisus võib tuleneda kõigist ülal toodud kolmest heterogeenuse tüübist. Toiduvalikust (spetsialiseerumisest) oleneb see, millised liigid saavad moodustada segakoosluse. 1) Ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuid iga liik sobib sellesse keskkonda, kus ta elab, sest keskkond ise on heterogeenne. 2) Niisugusust diferentseerumist on kõige kergem ära tunda just sugulasliikide puhul, sest seal
Kaudne kasu on ökosüsteemide „teenused“ – biotõrje ja tolmeldamine. Tööstuses – sõltume igapäevaselt, erinevad toiduained, materjalid, puit, küttepuud, ravimid jne 11. Lokaalne, regionaalne, globaalne mitmekesisus. ● Lokaalne mitmekesisus – lokaalset elupaika asustavate koosluste liigiline mitmekesisus. See sõltub lokaalsetest abiootilistest teguritest, liikidevahelistest suhetest jne. ● Regionaalne mitmeksisus – hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega. ● Globaalne mitmekesisus – on kogu maakera liigiline mitmekesisus, sõltub laialdastest geoloogilistest ja klimaatilistest muutustest. 12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid: ajalugu ja aeg, keskkonna gradiendid, territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega).
olnud küllaltki eriilmeline. Selged erinevused on kõrg-Eesti ja hiljem mere alt vabanenud madal-Eesti vahel. 11 Floora Floora mitmekesisuse põhjused: · Geograafiline asend: Lääne-Eestis ja saartel on kooslused, mis on kohastunud mahedama, soojema ja pehmema kliimaga (sarnane Lääne- ja Kesk-Euroopale). · Pealiskorra kivimite ja veeolude mitmeksisus, millest on tingitud ka muldade mitmekesisus (erinev pH). · Eesti territooriumi pärast jääaegne areng, millest tingitult on palju erinevaid pinnavorme ja maastikutüüpe (Lõuna-Eesti kuppelmaastik). · Inimtegevuse mõjul on palju erinevaid poollooduslikke koosluseid (puisniidud, loopealsed, rannaniidud) · Taimkate on vaid üks osa ökosüsteemist; kopratammid (lammi- ja lodumetsad), meresaared lindude pesitsusalana.
7 taimeliigi baasil: nisu, riis, kartul, oder, maguskartul, maniokk. Kaudne kasu on ökosüsteemide ,,teenused" biotõrje ja tolmeldamine. Tööstuses sõltume igapäevaselt, erinevad toiduained, materjalid, puit, küttepuud, ravimid jne. 11. Lokaalne, regionaalne, globaalne mitmekesisus. Lokaalne mitmekesisus lokaalset elupaika asustavate koosluste liigiline mitmekesisus. See sõltub lokaalsetest abiootilistest teguritest, liikidevahelistest suhetest jne. Regionaalne mitmeksisus hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega. Globaalne mitmekesisus on kogu maakera liigiline mitmekesisus, sõltub laialdastest geoloogilistest ja klimaatilistest muutustest. 12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid: ajalugu ja aeg, keskkonna gradiendid, territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega). Ajalugu ja vanus BM on suurim vanades ökosüsteemides
c) ränivetikad- oluline rühm nii meres kui ka magevees d) vaguviburvetikad- oluline rühm meres ja magevees, paljud on toksilised, põhjustavad nn veeõitsengut e) krüptofüüdid e neelvetikad- nii meres kui ka magevees f) rohevetikad- olulisemad magevetes g) silmviburvetikad- pooled autotroofid, pooled heterotroofid, oluline väikestes reostunud mageveekogudes Fütoplanktoni võrdlus MERES ja MAGEVEES · 1. Liigiline mitmeksisus väike. · 1. Liigiline mitmekesisus suur. · 2. Puuduvad või väga vähe: · 2. Ajutiste fütoplankterite ohtrus. Silmviburvetikaid · 3. Koloniaalsete vormide ohtrus. · 3. Domineerivad kollaste ja · 4. Domineerivad kollaste ja pruunikate pigmentidega liigid: roheliste pigmentidega liigid:
annaabi.ee 
