ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke · Enamik degeneratiivsetest haigustest (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi jt.) on neuronite selektiivse hävimise tagajärg NEURONITE SUURENENUD HAAVATAVUS · Vananemisel närvirakkude haavatavus, so. tundlikkus kahjulike tegurite suhtes suureneb
ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke · Enamik degeneratiivsetest haigustest (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi jt.) on neuronite selektiivse hävimise tagajärg NEURONITE SUURENENUD HAAVATAVUS · Vananemisel närvirakkude haavatavus, so. tundlikkus kahjulike tegurite suhtes suureneb
uuritav DNA, teises pikkusmarker + alleelne redel. Pikkusmarkeris on alati teadaoleva pikkusega produktid ja seda kasutatakse erinevate proovide omavaheliseks võrdluseks. Proovis võivad esineda ka alleelid, mida pole alleelses redelis need on mikrovariantsed alleelid. Veske 1. Numbriliste ja struktuursete kromosoomi anomaaliate klassifikatsioon Numbrilised: * polüploidia kromosoomistiku mitmekordsus * miksoploidia kaks või enam rakuliini erinevate kromosoomide arvuga o kimäärsus eri rakuliinid eri sügootidest o mosaiiksus eri rakuliinid pärinevad samast sügoodist + polüplodine mosaiiksus diploid/triploid + aneuplodne mosaiiksus normaalne/trisoomia 21 * aneuploidia teatava kromosoomi lisandumine või kadu Struktuursed (seotud kromosoomide murdumisega): * 1 murre ühes kromosoomis > terminaalsed deletsioonid
Hüpoploidsus - vaadeldava kromosoomi kordsus on väiksem kui üldine (tri, tetrasoomik). Aneuploidsust põhjustavad homoloogiliste kromosoomide või tütarkromatiidide lahknemise häired meioosis või (harvem) mitoosis. 47. Mis on euploidsus, auto- ja allopolüploidsus? Euploidsus - kromosoomistiku võrdkordsus, genoomi kõigi kromosoomide (erandiks võivad olla sugukromosoomid) võrdne arv indiviidil (rakus). Autopolüploidsus - samaliigiliste kromosoomikomplektide mitmekordsus indiviidi rakkudes. Kõik kromosoomikomplektid on üksteisele homoloogsed ja paarisploidsuse (di-, tetra- jne) korral paarduvad meioosis normaalselt. Allopolüploidsus - hübriidse indiviidi (ka somaatilise rakuhübriidi) kromosoomistiku koosnevus mitmekordsest eriliigilistest kromosoomikomplektidest. Viimased võivad esineda ühekordselt (allodiploidsus e. amfihaploidsus) või mitmekordselt (allopolüploidsus). 48. Kuidas saada viljakaid allopolüploide?
oludele kõige paremini vastavate isendite ellujäämise. Liigitekkeks on vajalik teatud aja jooksul stabiilne keskkond ja populatsiooni suhteline eraldatus, et omadused saaksid kinnistuda. Teised liigitekkemehhanismid enamlevinud vegetatiivse paljunemisvõimega organismirühmades aeg kinnistumiseks · Hübridiseerumine veel ebastabiilsete/väheerinevate vanemliikide ristumisel tekivad paljunemisvõimelised hübriidid; · Polüploidsus kromosoomikomplektide mitmekordsus; · Viirused võivad siirata genoomitükke, mis aktiviseeruvad ja mille poolt määratav osutub kasulikuks/eristavaks. Viirused · Nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. · Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht. · Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Ainus tõhus vahend organismi enda
annaabi.ee 
