Sünkroontõlgid töötavad vähemalt kahekaupa koos. Kuna kõneleja jutu ajal tõlkimine nõuab väga intensiivset keskendumist, tõlgitakse kordamööda, umbes 20-30 minuti kaupa korraga. Kui üks tõlk tõlgib, kuulab teine hoolega kõrval ning on valmis, kohe kui vaja, oma partnerit abistama. Sünkroontõlget kasutatakse tihti rahvusvaheliste ärikohtumiste, konverentside ja meediaülekannete ning kahe- või mitmekeelsete ürituste puhul. Sünkroontõlkeks on tavaliselt vaja spetsiaalset tehnikat (kõrvaklapid, tõlkekabiinid jne) ja tehnikut seda paigaldama ja kontrollima. Sünkroontõlke eelised : · Kõige efektiivsem ajakasutus. Ei mõjuta koosoleku ajakava, kuna tõlge ei nõua lisaaega. · Kõnede tõlkimine toimub katkestusteta, tagades seega kõneleja esituse mõjususe ja voolavuse säilimise. · Sünkroontõlkel on oluline osa mitmekeelsete koosolekutele korraldamisel.
Kuid inimene ei räägi kogu aeg samamoodi. Seesama võroke sõidab Tallinna ja räägib seal ühiskeelt või igatahes püüab sinnapoole. Register: kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, ,,mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus"). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks
Kuid inimene ei räägi kogu aeg samamoodi. Seesama võroke sõidab Tallinna ja räägib seal ühiskeelt või igatahes püüab sinnapoole. Register: kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, ,,mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus"). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks
Multimeedia sisuteenused ja instrumendid Telekommunikatsiooni ja sisuteenuste konvergents (üksteisele lähenemine) toob kodanikele, ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonidele mitmeid uusi võimalusi. Kriitiliseks aspektiks on siin kasutaja vajadustele orienteeritud multimeedia teenuste arendamine, mis avab juurdepääsu reale infoteenustele. IST programm toetab selles tegevusvaldkonnas just interaktiivse meedia, mitmekeelsete sisuteenuste ja uudsete suhtluskeskkondade arendamist. Baastehnoloogiad ja infrastruktuur Toetus infoühiskonna arengut toetavate uute elektroonika, telekommunikatsiooni jt. lahenduste väljatöötamisele. 10 13. Rahvusraamatukogu roll ja positsioon rahvusliku institutsioonina asukohariigi ja regiooni kontekst.
annaabi.ee 
