(RNA vaigistamise fenomeni avastamiseks tehti katseid petuuniatega.) Sir. David Baulcombe Väikeste RNA molekulide rakendus: Nt allergeenide eemaldamine maapählitest Väike RNA molekul, mis on homoloogne viiruse RNA-ga on olemas nii inokuleeritud lehtedes kui ka uutes lehtedes. Väikseid RNA molekule ei ole kontroll-lehtedes (platseebo Viiruse infektsioon tekitab süsteemset siRNA kogunemist. Taime rakkude vahel on poorid, miskaudu toimub reguleeritud ainete transport. Vaigistamine levib süsteemselt niinerakkude (floeem) kaudu. Viirustel on valgud, mis suruvad alla RNA vaigistamise. RNA vaigistamise häirimisega saab viirus häirida taime viiruskaitse mehhanismi. Häirijad-valgud võivad olla aktiivsed igas faasis. Transgeenide vaigistamine Taime viidud transgeenid on sageli siRNA poolt vaigistatud Vaigistamise lülitab sisse: Väga kõrge ekspressiooni tase dsRNA, mis tekib transgeenilt
kommunistlikule korrale. 11. Stagnatsioon – üldiseloomustus, millal, kelle ajal, miks? Seikus igasugune areng ja algas seisak. Toimus 1968ndatel aastatel Brežnevi valitsusajal ning miks? Sellepärast, et Brežnev oli nii karm ning tal puudus emotsionaalsus. Kõik liikus tagasi vana korra poole. Arengu asemel toimus nn taandareng. 12. Berliini müüri ehitamine 1961 – miks? Lääne-Berliin oli paljudele Nõukogude kodanike jaoks „aken Läände“ miskaudu oli võimalik põgeneda NSV Liidust. NSV Liidu jaoks oli see häbistav- esiteks näitas suutmatus väljarännet takistada NSV Liidu nõrkust, teiseks näitasid põgenemised, et NSVL polnud sugugi nii ideaalne, nagu üritati välja paista. Seetõttu otsustas NSVL juht Hruštšov Lääne- Berliini ülejäänud Nõukogude Liidust eraldada. Berliini müür ehitati ühe ööga, millega eraldati Lääne-Berliin Ida-Saksamaast. Müüril hoidsid korda
Samal ajal pärineb absoluudi näivus ikkagi absoluudist Absoluudi näivusel on piirangute paljusus Absoluudi näivus peab olema eesmärgistatud nii, et tema piirangute paljusus saaks üheks tervikuks . Verstand on intellekt Verstand on see, mis neid piiranguid seab Verstand seisab inimese ja absoluudi vahel. Verstand on n-ö sõnastaja. Kõik inimesele püha ja väärtuslik kinnitub intellekti külge, miskaudu saab eitatud kõik, mis püha ja väärtuslik ei ole. Ja niimoodi tekib piirangute Unendlichkeit . Ehk siis piirangute totaalsus Absoluut on läinud kaduma osades, kus ta ajab Verstandi oma lõputule paljususe arengule (mille läbi ta enda arvates absoluudini jõuda tahab). Samal ajal aga produtseerib Verstand selles protsessis ainult iseennast. Vernunft jõuab absoluudini ainult siis, kui ta (Vernunft) astub sellest paljususte ringist osaliselt välja
kui bioloogilistele struktuuridele tähenduste andjat. Tähenduse probleem võib olla seotud ka informatsiooni väärtuse probleemiga. 5) Mälu roll- Mälu on semioosi obligatoorne komponent. Ses seoses on huvitav üks unustusse jäänud suurem uurimus sajandi alguse teoreetilisest bioloogiast -- R. Semon'i (1911) meemi mõistele rajatud bioloogiliste süsteemide käsitlus. Sellele lähenemisviisile rajanes suuresti Bertrand Russell'i raamat "The Analysis of Mind", miskaudu see on mõjustanud ka analüütilist filosoofiat. 6) Süntaks ja sümbioos- Keelte üks põhiomadusi, peale koosnemise märkidest, on süntaksi olemasolu. Sellega seoses on bioloogiliste keeletaoliste nähtuste puhul süntaksi leidumine väga tähtsaks probleemiks. Ühe lähenemisviisi kohaselt on algseks süntaksi viisiks, selle bioloogiliseks analoogiks, sümbioos. 7) Kirjeldava funktsiooni areng- Üks inimteadvuse primaarseid funktsioone on kirjeldamisvõime, sel
Tähenduse probleem võib olla seotud ka informatsiooni väärtuse probleemiga. 5) Mälu roll Mälu on semioosi obligatoorne komponent. Ses seoses on huvitav üks unustusse jäänud suurem uurimus sajandi alguse teoreetilisest bioloogiast -- R. Semon'i (1911) meemi mõistele rajatud bioloogiliste süsteemide käsitlus. Sellele lähenemisviisile rajanes suuresti Bertrand Russell'i raamat "The Analysis of Mind", miskaudu see on mõjustanud ka analüütilist filosoofiat. 6) Süntaks ja sümbioos Keelte üks põhiomadusi, peale koosnemise märkidest, on süntaksi olemasolu. Sellega seoses on bioloogiliste keeletaoliste nähtuste puhul süntaksi leidumine väga tähtsaks probleemiks. Ühe lähenemisviisi kohaselt on algseks süntaksi viisiks, selle bioloogiliseks analoogiks, sümbioos. 7) Kirjeldava funktsiooni areng
annaabi.ee 
