elegans geenide lin-4 ja let-7 mutatsioonide analüüsil, kus selgus, et lin-4 ja let-7 ei kodeeri valke, vaid RNAsid, mis on vaid 21 ja 22 bp pikad ning seostuvad märklaud-mRNAde 3' UTRidele. Selle interaktsiooni tulemusena nad represseerivad märklaudgeenide ekspressiooni. Arengu käigus lin-4 miRNA ekspressioon väheneb, let-7 miRNA ekspressioon on samuti arenguliselt reguleeritud. Tänaseks on leitud nematoodil ca 100 miRNAd ja vähemalt samapalju on leitud miRNAsid ka inimesel. Kõik miRNAd näivad olevat pikema ca 70bp prekursor RNA produktid. Prekursor RNA moodustab stem- struktuure, kus tüve osas on vaid üksikud mitte-paardumised. Dicer on valk, mis lõikab kaksikahelalise RNA neist struktuuridest välja. miRNA ja märklaud- mRNA 3' otsa vaheline paardumine ei ole
struktuurist välja. miRNA on siRNAga üldiselt sarnane, nad on umbes 70bp prekursor RNA produktid. Prekursor RNA moodustab stem-struktuure, kus tüve osas on vaid üksikud mitte-paardumised. Dicer lõikab kaksikahelalise RNA neist struktuuridest välja. miRNA ja märklaud-mRNA 3' otsa vaheline paardumine ei ole korrektselt komplementaarne, vaid on ka üksikuid mittepaardunud nukleotiide. See mittepaardunud nukleotiidide olemasolu eristab miRNAid siRNAdest. Kaksikahelalisi siRNAsid ja miRNAsid protsessitakse edasi multivalkkompleksis, mis sisaldab vaid üht RNA ahelat. See RNA-indutseeritud vaigistav kompleks (RISC) lõikab märklaud mRNA, mis on täpselt komplementaarne vastavale üksikahelalisele siRNAle, ahela katki. 45. Nonsense-mRNA vahendatud lagundamine (NMD). Nonsense mediated decay (NMD) ühe või enam eksoni vahele jätmine, mis põhjustab ekson-intron liidese vahetus 3' läheduses Stop koodoni sissetuleku. Kõigi korrektselt splaisitud mRNAde puhul Stop koodon on
miRNAde onkogeenne või tuumorsupressori funktsioon avaldub nende võimes reguleerida sihtmärke, mis on ise onkogeenid või tuumorsupressorid. • • miRNAd osalevad RNA interferentsis – mõjutavad geenide avaldumist. Nad seonduvad RISC kompleksiga, kus miRNA seondub mRNAga komplementaarsuse alusel. • • ceRNA hüpotees • ceRNA ehk competing endogenous RNA – seovad miRNAsid ning seega derepresseerivad kõik sihtmärkgeenid, mille ekspressiooni miRNA oleks represseerinud. ceRNA hüpoteesi alusel erinevat tüüpi RNA transkriptid suhtlevad läbi miRNA response elemendi MRE. mRNAde ja miRNAde suhe võib olla retsiprookne, ühe mRNA tase mõjutab teise mRNA taset ja aktiivsust. Seega RNA molekulid võivad suhelda teineteisega läbi miRNAde ja MRE elementide. Mida suurem ja jagatud MREde tase, seda suurem on suhtlemise tase ja koregulatsioon
märklaudgeenide ekspressiooni. siRNA small interfering RNA paardub märklaud-mRNA 3' otsaga täiesti komplementaarselt, miRNA mikroRNA puhul on ka üksikuid mittepaardunud nukleotiide. RNA interferents indutseerib mRNAde lagundamist. Dicer on valk, mis lõikab kaksikahelalise RNA prekursor RNA stem-struktuuridest välja. RISC kompleks RNA-indutseeritud vaigistav kompleks multivalkkompleks, mis sisaldab vaid üht RNA ahelat. Seal protsessitakse kaksikahelalisi siRNAsid ja miRNAsid edasi. RISC lõikab märklaud-mRNA, mis on täpselt komplementaarne vastavale üksikahelalisele siRNAle, ahela katki. Funktsioneerib ka kui translatsiooni inhibiitor. RISC kompleksil arvatakse olevat kaks funktsiooni: siRNA funktsioon ehk RNA interferents ja miRNA funktsioon, mille tagajärjeks on üksikuid mittepaardunud nukleotiide sisaldavate märklaud- mRNAde translatsiooniline repressioon. Tsütoplasmaatiline polüadenüleerimine - vastusena
annaabi.ee 
