a. Genoom kogu organismi poolt kantav geneetiline informatsioon. b. Proteoom organismis sisalduvate valkude kogum (muutub pidevalt erinevalt genoomist). c. Transkriptoom rakkude poolt toodetud mRNA hulk. d. Reguloom rakus olevate regulatsioonikomponentide hulk (geenid, mRNA..). 43. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? a. rRNA PolI 44. Mis vahe on miRNAl ja siRNAl? a. miRNA mikroRNA, üheahelaline RNA molekul 21-23 nukleotiidi pikkune. Peamine funkt.: Geeni regulaator. b. siRNA silencingRNA 2ahelalilised RNA molekulid, 20-25 nukleotiidi pikkused. c. Peamine funkts.: geenide vaigistamine, seondub inaktiivsele nukleaasi kompleksile, mis aktiveerub ja moodustub RNA indutseeritud vaigistus, kompleksi RISC.
52. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? Jälle üks ulme küsimus. Eeldan, et tuumakeses on DNA ja DNAlt transkribeeritakse RNA, siis enamik teadmist vajavad RNAd saavad transkribeeritud tuumakeses. rRNA'd sünteesib RNAPolI; mRNAd, enamiku snRNAd ja miRNAd sünteesib RNAPolII; tRNAd ja teisi väikesi RNAsi sünteesib RNAPolIII. RNAPolIV sünteesib siRNAd taimedes. 53. Mis vahe on miRNAl ja siRNAl? Märklaud-mRNAga paardumisel ei ole miRNA 3' otsa paardumine korrektselt komplementaarne on üksikuid mittepaardunuid nukleotiide. siRNA'l on paardumine alati täpne. See vahe ongi. 54. Kirjelda hnRNP A1 tuumast ekspordi protsessi. Missugused valgud selles osalevad? Kuidas rakk kontrollib, et see protsess on ühesuunaline? Missugune tsütoplasmaatiline valk on selle protsessi toimumiseks oluline ja miks? Tsütoplasmast > tuuma
genoomis, mis ei ole liikide vahel konserveerunud. Mingil hetkel algab selle aktiivne transkriptsioon ja protsessimine ja moodustavad ka argonaudiga RISC kompleksi. Valmis piRNAd võivad olla ise ka matriitsiks uutele piRNAdele. piRNAd juhivad piwi valgud märklaud-transposoonideni • • MikroRNAde biogenees • miRNAdel on oma geenid, kust transkribeeritakse RNAP II vahendusel pri- miRNA. Primaarselt transkriptil pri-miRNAl 5’cap ja 3’polyA. Pri-miRNA moodustab juuksenõelastruktuuri, kus ahel paardub iseendaga, moodustades lingu. Juuksenõelastruktuur lõigatakse tuumas paikeva DROSHA poolt. seejuures on abiks RNAd siduv valk DGCR8. Lõikamise tulemusel moodustub pre-miRNA ehk prekursor miRNA, mis transporditakse tuumast tsütoplasmasse valgu eksportiin-5 abil. Eksportiin-5 tunneb ära Drosha tekitatud 3’ üleuletuva otsa. Tsütoplasmas
Tuumast väljumiseks peab ta seonduma valguga, mis omab NES-i. Näiteks Ran-GTP ja eksportiin. 45 29. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? Tuumakeses sünteesitakse rRNA-sid- RNA pol 1; snRNA- RNA pol 3, osad ka pol 2 poolt 30. Mis vahe on miRNAl ja siRNAl? MikroRNAd (miRNA; 21-22 nukleotiidi) on leitud eukarüootidest ja on aktiivsed RNA interferentsis, kus efektor kompleks miRNA-st ja RNA ensüümidest võib lõhkuda mRNA, millele miRNA on komplementaarne, takistada mRNA transleerimist või kiirendada selle lõhkumist. Small interfering RNAd (siRNA; 20-25 nukleotiidi) saadakse sageli viiruslike RNA-de lõhkumisest. siRNA käitub RNAi-s sarnaselt miRNA-le. 31. Kirjelda hnRNP A1 tuumast ekspordi protsessi
annaabi.ee 
