Kristina Uibuknat 10.a klass Johan Pitka (19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas ja surmaaeg ja koht on teadmata) Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontrad miral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Kirikuraamatu järgi oli ta nimetatud Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi. 1900 teenis kuus nädalat rannakaitselaeval "Admiral Usakov", sai arvatavasti mereväelipniku auastme 1907 novembris asutas EestiLäti Laevasõidu Agentuuri 1911 asutas Tallinnas merekaubandusühisuse Johan Pitka ning Tallinna Laeva
Alates 1980ndate lõpust võib eristada neljandat ajajärku. Sõnavara uuendamise vajadus on eesti keeles viimasel kümnendil olnud suuremgi kui stabiilsemalt arenenud riikide keeltes. Laene on mitut sorti. Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Näiteks bagi, lift, start, soul, sport, tennis. Teistest keeltest mingi kolmanda keele vahendusel laenatud keelendid on kauglaenud. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr. Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem- morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt raamatupidaja (sks Buchhalter), ajaviide (sks Zeitvertreib), eeskuju (sks Vorbild). Praegusaja näited on seebiooper (ingl soap opera) ehk seebikas, tüdruksõber (ingl girlfriend), müügijuht (sm myyntipäälikkö).
otselaenud. Peale nende on eesti keeles rohkesti otselaene (peale nimetatud vuti) veel inglise keelest ja nende arv paistab praegu kiiresti kasvavat: bagi, beebi, bitt, bokserid, broiler, disain, dziinid, finis, kantri, kart, kikkpoks, koomiks, lift, luuser, meik, miiting, mikser, motell, poks, pubi, rokk, räpp, soul, sport, start, tennis, tiim, veeb jt. Teisest keelest mingi kolmanda keele (vahenduskeele) vahendusel laenatud keelendid on kaudlaenud. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emiralbahr (admirali oleme laenanud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel). Araabia keel on lähtekeeleks olnud veel järgmistel eesti keelde jõudnud kaudlaenudel: algebra, alkeemia, alkohol, alkoov, aprikoos, arsenal, artisokk, banaan, fakiir, haarem, hasis, kaabel (algtähendus `puri'), keemia, kohv, koraan, lauto, madrats, magasin, manna, moka (linnanimi Moka), riis `paberi mõõtühik', safran, siirup, sohva, sultan, taara, talk, tambu(u)r, tariif, tass jt.
rootsi, vene • Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi, vene • Vene aeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome • Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome, saksa • Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise • Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise Otse- ja kaudlaenamine • Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita • Kaudlaenud: teiste keelte vahendusel (admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr) Laentüved eesti keeles (Rätsep 1983: KK 10) • 40–49% kõigist tüvedest (v.a võõrtüved) • indoeuroopa ja indoiraani laenud (<1%) • balti laenud (2–3%) • germaani laenud (5–7%) • slaavi laenud (~1%) • läti laenud (<1%) • alamsaksa laenud (14–15%) • rootsi laenud (2–3%) • vene laenud (6–7%) • (ülem)saksa laenud (~9%) • soome laenud (<1%) • muud laenud (<1%)
Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi 12 Tsaariaeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise Otselaenud: teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita Kaudlaenud: teiste keelte vahendusel (admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr) 45–49% kõigist tüvedest on laentüved v.a võõrtüved. Indoeuroopa ja indoiraani laenud (3000–1000 eKr; 18–46 tüve) sm-u, sm-permi, sm-volga(, lms) algkeelde indoeuroopa (hiljem indoiraani) algkeelest, näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest: vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar, Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 162–235 tüve) segaasustuse tagajärjel; laenud ka valdkondades, mis
22 Kokkuvõte Tänavu möödus seitsekümmend aastat Teise Maailmasõja lõppemisest Euroopas. 25. aprillil 1945 kohtusid Elbe jõe ääres asunud Torgau juures USA ja Nõukogude Liidu väed. Selle kohtumisega oli Saksamaa lõigatud pooleks. 29. ap- rillil andsid alla kõik Itaalias võidelnud Saksa väeosad. 30. aprillil võttis Hitler endalt elu ja Saksa relvajõudude juhtimine läks suurad- miral Karl Dönitzi kätte. 4. mail kirjutati Lüneburgi nõmmel alla kõikide Saksa vägede allaandmisele Hollandis, Loode-Saksamaal ja Taa- nis. Teise Maailmasõja esimene lõpupunkt pandi kapitulatsiooniaktile allakirjutamisega Saksamaa poolt 7. mai hommikul kell 2.41 Prantsusmaal, Reimsis. Selle dokumendi järgi oli sõjalõpu ajaks märgitud 8. mai kell 23.01. Järgmisel päeval, 8. mail kirjutas Berliinis kapitulatsiooniaktile alla Nõukogude Liidu esindaja.
annaabi.ee 
