...................................................................13 3.1.2. Kevadised proovid....................................................................16 3.1.3. Sügiseste ja kevadiste proovide võrdlus.................................20 3.2. Leitud helmintide üldiseloomustus................................................22 3.2.1. Klass Nematoda ....................................................................... 22 3.2.1.1. Dichelyne (Cucullanellus) minutus (Rudolphi, 1819) (Nematoda, Ascaridida, Seuratodea, Cucullanidae)................................................................22 3.2.1.2. Cucullanus heterochrous (Rudolphi, 1802) (Nematoda, Ascaridida, Seuratodea, Cucullanidae)...................................................................................24 3.2.1.3. Contracaecum osculatum (Rudolphi, 1802) (Nematoda, Ascaridoidea, Anisakidae)...........................................
N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R Eesti Ladina Rebane Vulpes vulpes Rändrott e. võhr Rattus norvegicus S Eesti Ladina Saarmas Lutra lutra
N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R Eesti Ladina Rebane Vulpes vulpes Rändrott e. võhr Rattus norvegicus S Eesti Ladina Saarmas Lutra lutra
Kalakajakas Ladinakeelne nimetus: Larus canus. Rahvapärased nimetused: kalakull, räimekull, kudukajakas, valgepea- kajakas, jääkajakas, tuulekajakas, kaader, lõugas, ratas ja mereratas. Kuulub kajaklaste sugukonda ja kurvitsaliste hõimu. Elab Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Kaalub 315600 g. Tal on sinakasvalge sulestik. Nokk ja jalad on kollased. Väikehüüp Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi. Ladinakeelne nimetus: Ixobrychus minutus. Pikkus: 2736 cm. Tiibade siruulatus: 4058 cm. Kaal: 60150 g. Hõbehaigur Ladinakeelne nimetus: Ardea alba. Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi. Ta on levinud kõigil mandritel peale Antarktise. Elupaigana eelistavad roostikke. Pikkus: 85100 cm. Siru-ulatus: 143169 cm. Kaal: 700-1500 g. Kollane nokk ja mustad varbad. Värvus: valge. Võib kohata Võrtsjärve ja Peipsi järve ääres.
52. Suttlimusk, Lumpenus lampretaeformis lampretaeformis (Walbaum) 18. sugukond: Võikalalased, Pholidae 53. Võikala, Pholis gunnellus (L.) 19. sugukond: Emakalalased, Zoarcidae 54. Emakala, Zoarces viviparus (L.) 20. sugukond: Tobiaslased, Ammodytidae 55. Väike tobias e. nigli, Ammodytes tobianus (L.) 56. Suurtobias, Hyperoplus lanceolatus (Le Sauvage) 21. sugukond: Mudillased, Gobiidae 57. Must mudil, Gobius niger L. 58. Väike mudilake, Pomatoschistus minutus minutus (Pallas) 59. Pisimudilake, Pomatoschistus microps microps (Kröyer) 60. Kirjumudil, Coryphopterus flavescens (Fabricius) 22. sugukond:, Trichiuridae 61. Makrell, Scomber scombrus L. 23. sugukond: Mõõkkalalased, Xiphiidae 62. Mõõkkala, Xiphias gladius L. XII selts: MERIPUUGILISED, SCORPAENIFORMES 24. sugukond: Võldaslased, Cottidae 63. Merihärg, Triglopsis quadricornis quadricorniis (L.) 64. Nolgus, Myoxocephalus scorpius scorpius (L.) 65. Meripühvel, Taurulus bubalis (Euphrasen)
annaabi.ee 
