A.Vahtramäe 2011 2 Südame tööd iseloomustavad olulisemad mõisted: 1. südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Vajadusel võib see maht tõusta kuni 5 korda võrreldes rahuolekuväärtusega Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Mõlema vatsakese minutimahud peavad olema võrdsed, et kuskil vereringes ei tekiks verepaisu. Erinevate koormustega kohanemisel mõjutavad südant tema enda regulatsioonimehhanism (intrakardiaalne e. südamesisene regulatsioon) ja ekstrakardiaalsed tegurid (vegetatiivne närvisüsteem ja humoraalne regulatsioon). 2. löögimaht - normaalselt 70 ml - väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. See näitaja võib üsna suures ulatuses (~20%)
Väljaspool südant voolab veri veresoontes - arterites ja veenides (jaotamisel lähtutakse vere voolamise suunast) Veenid toovad verd südamesse, arterid viivad Südame tööd iseloomustavad olulisemad mõisted: 1) Südame minutimaht - vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul; minutimaht on umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel kuni 25 l; vatsakeste minutimahud peavad olema võrdsed (ei tekiks verepaisu) 2) Löögimaht - vere hulk, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse; normaalselt 70 ml; näitaja võib kõikuda 3) Löögisagedus (frekvents) - normaalselt 60-80 korda minutis; treenitul südamel madalam Erutuse teke ja levik südames: Südame tööd teostavad südamelihaskiud; ehituslikult ja funktsionaalselt eristatakse kahte tüüpi: A. Kodade ja vatsakeste töömuskulatuur B
võrdse suhtelise intensiivsusega kehalisel tööl. Võrdse absoluutse intensiivsusega submaksimaalsel koormusel (nt 50 W veloergomeetril) on naisel südame löögisagedus suurem kui mehel, südame minutimaht aga mehe omaga praktiliselt võrdne. Seega naisel kompenseerib südame suurem löögisagedus väiksema löögimahu. Seevastu võrdse suhtelise intensiivsusega koormuse (nt 60% VO2max) puhul on naise ja mehe südame löögisagedus sarnane, kuid naise südame löögi- ja minutimahud jäävad mehe vastavatele näitajatele märgatavalt alla. Kehalisel tööl saavutatav maksimaalne minutimaht on naisel samuti 20–23% väiksem kui mehel. 6. Kirjeldage lühidalt füsioloogilise soojusregulatsiooni toimimise soolisi iseärasusi. Naisel on higinäärmete arv naha pinnaühiku kohta suurem, kuid üldine higieritus siiski väiksem kui mehel. Higi eritumine intensiivistub nii naisel kui ka mehel naha ja keha süvapiirkonna temperatuuri tõusu korral
oog Ülemine rõhupiirang Pmax 30 mbar * Mõnel aparaadil fikseeritud. ** Kui aparaadil puudub, siis lisage PEEP-ventiili juurde. *** CPR-i puhul algseis 100%, mõnel aparaadil valitav Air mix (75% O2) ja 100% vahel. Levinumad kunstliku hingamise aparaadid, mis pakuvad seda kunstliku hingamise varianti, võrdlevad seadistatud minutimahtu (AMV) tegelikult toimiva minutimahuga. Kui need minutimahud tugevasti erinevad, annavad need aparaadid nii teatud ületamise kui ka puudujäägi korral (tavaliselt ±25%) häiresignaali. Puudujäägi korral ei ole patsiendil võimalik seadistatud VT ja seadistatud hingamissageduse juures sünkroonselt hingata, et tagada kunstliku hingamise minimaalset taset. Ületamise korral ei väljasta aparaat hingamislainet, vaatamata patsiendipoolsele käivitamisele. Sünkroniseeritud vahelduv kohustuslik kunstlik hingamine (SIMV)
annaabi.ee 
