müüt) Tema ema oli Semele, kes suri, kui nägi Zeusi täies hiilguses enese ette ilmuvat. Zeus kandis sündimata lapsukest reies. Pärast sündi viis Hermes lapse Nysa mäele nümfide hoole alla. Suuremaks kasvades saabus Dionyosos idast Kreekasse, levitades teel veini ja kultust. Need, kes kahtlesid tema jumalikkuses, ta karistas karmilt ja moondas. Jõudnud Naxose saarele, tutvus ta Ariadnega, kelle Theseus oli sinna maha jätnud peale seda, kui Ariadne oli tal aidanud võita Minotaurost. Dionysos abiellus Atiadnega ja muutis ta surematuks. Dionysose tähtsus maalikunstis Teda on maalikunstis kujutatud tavaliselt alasti noorukina, kelle pead ehib viinapuu- või luuderohulehtedest pärg (viimane igihaljas taim, mis sümboliseerib looduse võitmatut jõudu). Samuti kasutatakse tema sümbolitena kuuseoksa või kuusekäbi. Enamasti on teda kujutatud maalidel rohkete austajate ja saatjatega. Tizian. "Bakchos ja Ariadne", õlimaal, 1521 1522, NGL. Caravaggio
Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar Apollon valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht Ares sõjajumal argonaudid kreeklastest sõudjad Ariadne kuningatütar, kes aitasTheseusesel tappa Minotaurost Artemis jahijumalanna Asopos jõejumal Atalanta vapper naiskütt Atlas hiiglane Aafrikas, Perseus muutis ta Atlase mäestikuks Atropos saatusejumalanna, kes lõikas elulõnga Augeias kuningas, kelle tallid Herakles puhastas Baukis vaene vanaeit, kes kostitas Zeusi Bellerophon Sisyphose pojapoeg, Pegasose valdaja Chalkiope kuningas Aietese naine Charon paadimees allilmas, kes vedas surnuid üle Styxi jõe Charybdis Poseidoni tütar, veekeeris
Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet, kui juhtnööri, mille abil lahendusi leida. Tantalose piin - Tantalos oli Lüüdia riigi kuningas, kes suhtles jumalatega, nagu oleks ta üks nende seast. Kuid ta kuritarvitas jumalate usaldust ning karistuseks pandi ta ühte allilma järve, kus ta ei saanud ei juua ega süüa
Inimene on ikka soovinud lennata. Müüdi järgi suutsid seda nii Daidalos kui ta poeg Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha
Inimene on ikka soovinud lennata. Müüdi järgi suutsid seda nii Daidalos kui ta poeg Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha
sest selline olevat kuningas Minose käsk, vastasel juhul saab Ateenast Kreeta koloonia. NB! Suurenda pilti! Theseus tapmas Minotautost. Vanakreeka vaasimaal. Antiigimuuseum, München. Theseus otsustas sama laeva peale minna ja Kreetas ära käia. Aga kui ta Kreetale jõudis ja kui Minose tütar ARIADNE teda nägi, armus neiu heerosesse. Neiult kuuliski meie kangelane labürindist, milles hoiti hirmsat Minotaurost Ariadne poolvenda. Ariadne andis ateenlasest armsamale lõngakera, et mees labürindist tagasitee leiaks. Lõnga otsa kinnitasid nad labürindi ukselingi külge ja Ariadne jäi oma väljavalitut valutava südamega ootama, sest senini polnud ükski inimene labürindist elusana tagasi pöördunud. Oodata tuli tal kaua, sest kahevõitlus Theseuse ja Minotaurose vahel kestis pikki tunde. Lõpuks oli võidukas noormees labürindi uksel. Kujutage ette Ariadne rõõmu
Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda. Daidalos ja Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad
Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda. Daidalos ja Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha