inglitel pole tiibu ning tavapärase aupaisteta pühakud on äratuntavad ainult oma martüüriumiga seotud atribuutide järgi. Inglitest ja pühakutest ümbritsetud Kristus istub troonil oma aupaiste heledas kumas, käed käskivalt üles tõstetud, ning Maarja naaldub õrnalt tema vastu. All vasakul tõusevad lunastatud inglite toel oma haudadest taeva poole. Paremal sõuab Charon hukkamõistetutega üle Styxi jõe. Seal ootavad neid hirmuäratavad deemonid koos kuningas Minosega, kes on kreeka mütoloogias allilma kohtumõistja. 12.PÜHA PEETRI KIRIKU ÜMBEREHITUS Michelangelo oli 72-aastane, kui paavst Paulus III määras ta kristliku maailma kuulsaima pühakoja, Rooma Peetri kiriku arhitektiks. Esimene Peetri kirik ehitati 4. sajandil. Pärast paavstide Avignoni vangipõlve ja Suurt kirikulõhet 14. sajandil oli paavstikirik kohutavas seisukorras. Kui Michelangelo 1546. aastal kiriku kallal tööd alustas, oli seda ehitatud juba neli aastakümmet
deformeerisid kubistid tegelikkust. Kubism on mitme tänapäevase formalistliku kunstivoolu eelkäija. labürint labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Konstruktsioon kitsast, kõrgest ja mõnikord ka umbteedega koridori(de)st, mis võimaldavad liikuda mööda kitsast jalgrada toataolisesse keskmesse. Selle algmed on müütilised, seotud kuningas Minosega, Zeusi pojaga, ning Ariadnega, kes oli Zeusi tütar, Theseuse ning Minotaurosega. Daedalus, esimene arhitekt, oli legendi järgi labürindi esimene kujundaja. Labürint on keskaja jooksul ilmnenud jumalateenistuse paikades sillutisemustrina kiriku põrandatel (nt Amien'i ja Chartes' katedraalides Prantsusmaal). Labürint arenes edasi puudest pügatud vormi ning paljude hilisemate aedade tunnuseks alates Versailles'st kuni Hampton Court'ini.
Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. KREETA-MÜKEENE KULTUUR Minoiline kultuur (~2000-1400 eKr) · Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske · 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele. Seda seostatakse kuningas Minosega. · Kasutati kirja savitahvlitel (lineaarkiri A). Seda on leitud, kuid ei osata lugeda. Seetõttu teatakse varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenud Egiptusest ega Mesopotaamiast. · Kõige tähtsamas ehitised olid lossid (tuntuim Knossos). Nende ümber paiknesid rahvarohked linnad. Neis oli palju ruume (k.a luksuslikud vannitoad, basseinid, viljasalved jne) ning need paiknesid kõik
Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lisaks elu- ja kultusruumide sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud
Neil sündis poeg, kellele pandi nimeks HIPPOLYTOS. Kuid vapper Hippolyte ei saanud ka Ateenas rahulikult pealt vaadata, kui linna ründasid vaenlased. Ja juhtuski nii, et ühes lahingus sai ta surmavalt haavata. NB! Suurenda pilti! Hippolite võitlemas Herklesega. Vanakreeka vaasimaal. Berliin. Pärast pikka leina otsustas Theseus veel kord abielluda. Et Kreeta kuninga Minosega diplomaatilisi suhteid taastada ning ka oma süüd Ariadne hülgamises leevendada, kosis ta Kreetalt Ariadne noorema õe PHAIDRA. Theseuse poeg Hippolytos ei soovinud isa pulmas osaleda ja tahtis mõnd aega kodust ära olla. Kui aga Phaidra ühel hommikul Hippolytost Akropoli palestras3 sportimas nägi, armus ta imekaunisse noorukisse meeletult. Nüüdsest hakkas ta Hippolytosele külge lööma, kuid edutult.
Narkissos. püha jõe Kiphissose poeg; käis ja vallutas nümfide ja drüaadide südameid, kuid ei hoolinud neist. Echo armus temasse, N tõukas ta ära. Aphrodite karistas teda: N armus oma veepeegelpilti ära. Vaatas seda seni, kuni suri. Nümfid & drüaadid halasid; kasvas lill nartsiss. Echo hulkus mööda metsi, kuni temast jäi vaid hääl kaja. 19. Minos ja tema vennad; Pasiphae, Daidalos ja Ikaros Minos, Rhadamanthys ja Sarpedon olid Zeusi ja Europe pojad. Sarpedon läks Minosega tülli, lahkus Kreetalt ja sai Lüükia kuningaks. (Trooja sõjas osales troojalaste poolel, oli Hektori järel 2. kangelane, langes Patroklose käe läbi.) Minosest sai Kreeta kuningas. Daidalos (`taidur'), Erechtcheuse soost kunstnik, arhitekt ja leidur, pagendati süüdistustega oma andeka õpilase (ja võimaliku tulevase rivaali) Talose tapmises Ateenast, sattus Kreetale. Minos oli üliõnnelik, sest oli ikka Ateenat kaunite ehitiste pärast kadestanud. Daidalos ehitas
annaabi.ee 
