Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"minolise" - 5 õppematerjali

Vana-Rooma ja Vana-Kreeka mõisted
3
docx

Vana-Rooma ja Vana-Kreeka mõisted

Minoiline ­ Minose või Kreeta Trieer ­ aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri ­ savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ­ ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Kordamine 10-klassi ajalooeksamiks 2015-
8
doc

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

(Sigismund II August), 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II), Ivan IV, Ivo Schenkenbergi tegevus, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583) Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015, Üldajalugu 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka geograafiline asend, Kreeta geograafiline asend, minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära ja ülesanded, linnad, Knossos), minolise kultuuri eripärad võrreldes Mükeene kultuuriga (kestvus, koht, kiri, losside eripära ja ülesanded, linnad, Mükeene loss), 1100 a. eKr rahvaste sissetung. 2. Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 Tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood (aeg, olulisemad sündmused ja kultuurisaavutused, olulisemad sõjad (Maratoni ja Salamise lahingud, Peloponnesose sõda, Pärsia riigivalitsejad) liidud

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Kreeta
17
doc

Kreeta

Korifi on asustused on rajatud kõrgetesse kohtadesse, kust on hea ülevaade ümbruskonnale. Kas sellel oli ka kaitseeesmärk, ei ole täpselt teada. Igal juhul igapäpevane ronimine neil kerge ei olnud. 5 6 Plaikastro Palaikastro on Sitiast 20 km ida poole, Zakrosesse (u 25 km lõunas) viiva tee ääres. Kaasaegsest Palaikastro asulast kilomeeter mere suunas Roussolakkose nimelissse kohta jäävad minolise linna varemed. Linna minoiline nimi ei ole teada. Varaseim asustus on varaminose IIA, mis on hävinenud tules, ent on juba palju suuremana uuesti üles ehitatud. Asula on hävinenud taas samal ajal kui Zakrose palee (u 1450 eKr), kuid erinevalt viimasest asustati see hilisminose III perioodil (1300-1200 eKr) jälle. Ilmselt sel ajal oli Peatänav Palaikastro Ida-Kreeta suurim linn

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Kreeta
18
doc

Kreeta

Asulale on osaks langenud kolm suuremat hävituslainet: varaminose IIA, varaminose IIB ja keskminose IIB, kaks viimast tule läbi. Kõikidele on aga järgnenud ülesehitus. Vasilikist on leitud varaminos II kõige arenenumat keraamikat, kus tume lakkpõhi on kaetud heleda laikmustriga. 1.5. Plaikastro Palaikastro on Sitiast 20 km ida poole, Zakrosesse (u 25 km lõunas) viiva tee ääres. Kaasaegsest Palaikastro asulast kilomeeter mere suunas Roussolakkose nimelissse kohta jäävad minolise linna varemed. Linna minoiline nimi ei ole teada. Varaseim asustus on varaminose IIA, mis on hävinenud tules, ent on juba palju suuremana uuesti üles ehitatud. Asula on hävinenud taas samal ajal kui Zakrose palee (u 1450 eKr), kuid erinevalt viimasest asustati see hilisminose III perioodil (1300-1200 eKr) jälle. Ilmselt sel ajal oli Palaikastro Ida-Kreeta suurim linn. Läbi hellenismiaja jäi Palaikastro (Heleia) eteokreetalaste religioosseks keskuseks

Ajalugu → Kreeka kultuur
2 allalaadimist
Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

surma ja maaviljakusega. Võisid vahetada sfääre. Sama jumalus võib olla ühes kontekstis taevane, aga mõnel puhul ka ktooniline. Ktooniliste hulka kuulusid ka heerosed. Kuna nad on surnud, on nad allilmas. Ktooniline jumalus oli orienteeritud lääne suunas, taevane ida suunas (palumise suhtes) Üldine taust Kreeklased räägivad indo-euroopa keelt. 3 at lõpul tulid sinna.. kus nad tulid. Enne seda elas ka seal juba rahvast. Rahvas, kes rajas kreeka minolise tsivilisatsiooni, ei olnud kreeklased. Ehk kreekas elasid kreeklased ja kreetalased/minoliased/ürgvahemerelased. Tekkis vastandus vallutajate ja põliste vahel, nad olid etniliselt erinevad. Pealiskiht ja aluskiht, mis aja jooksul ühte sulasid. Kreeklased vallutasid Kreeta saare 15.saj. Esimesed põlluharijarahvad (7at ema) tulid Anatooliast, Ida-Aasiast. Kreeka religioon on Kreeta religiooni mugandus hilisematele. Kreeka tsivilisatsioon tõusis esile 2000 e.m

Ajalugu → Kreeka kultuur
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun