surve taastumist peale 1968. a. Tsehhoslovakkia sündmusi, mistõttu purunesid inimeste lootused inimesenäolise sotsialismi võimalikkusest, lisaks pidi osalema kõikides NSV Liidu sõdades ja relvakonfliktides ¤ inimestele sai üha selgemaks nõukogude korra eeliseid ja saavutusi ülistava propaganda ja tegeliku elu vahe, kui 1970. - 1980. a-il ei jätkunud ikka piisavalt vajalikke kaupu ja toiduaineid ¤ süvenesid minnalaskmismeeleolud ja sotsiaalne pessimism ¤ poliitilise surve tugevnedes tekkis teisitimõtlejate - dissidentide - liikumine ¤ kritiseeriti üha rohkem kodumaal ilmnevaid ärevusttekitavaid nähtusi ning levitati selle kohta informatsiooni ¤ 1978. a. asus EKP esimese sekretäri kohale Venemaa eestlane Karl Vaino, kes aitas kõigiti kaasa Moskva püüetele Eestit venestada: propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja segakoolide
25 miljonit. Üle 10 miljoni sai surma ja haavata 20 miljonit inimest. Seda ei osanud ette kujutada ka kõige julgemad sõjateoreetikud. Sõda mõjutas oluliselt rahvastiku arengut ja suurendas sotsiaalseid probleeme. Inimeste elatustase halvenes ja mitmel pool valitses nälg. Toitu hakati jagama kaardisüsteemi järgi ning erilised kannatajad olid lahingute tallermaa elanikud. Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad. Valitsesid minnalaskmismeeleolud ja moraal käis alla. Inimeste teadvus võõramaade poolest aga suurenes. Kogu majandus oli suunatud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Tarbekaupade tootmine vähenes ja rindele hakati võtma peale meeste ka naisi ja lapsi. Eriti tuntav oli majanduslik laos põllumajanduses ja mitmes riigis kehtis üldine töökohustus ning võeti vastu seadused, mis keelasid streikida ja palka juurde nõuda. Tänu sõjale kasvas suurettevõtete kasum, kuid väikeettevõtted laostusid
1966-71 ilmus 99 luuleraamatut. 1960. aastate teine pool oli kõige avatum ja liberaalsem aeg Nõukogude Eestis. 1968 oli pöördeline aasta. Tsehhoslovakkia kompartei juht tahtis muuta sotsialismi "inimnäolisemaks", tulemuseks oli Nõukogude vägede sissetung. Demokratiseerumine N Liidus oli lõppenud. Algas vabaduste järkjärguline piiramine. Väliskirjandust tõlgiti vähem ja valikulisemalt. Ühiskonnas levisid pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse tunne. Senisesse optimismi hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul. Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks
on kirev nõukogudeaegne tegelaskond õpetajad, töömehed, harrastusteatri näitlejad, kohtunikud , kes jesuiitlikult süsteemi üle kavaldavad ja kelle elud alluvad nn suurte arvude seadusele. 8. "Disko" (1982, kordustrükk 1995) Kooliromaan, mille tegelasteks linnalähedase maakooli lapsed ja õpetajad. Kesksemad tegelased on noor füüsikaõpetaja Künnapu ja nn raskest kodust pärit teismeline Madis. Taustaks kooli sulgemise oht, mistõttu valitsema kipuvad minnalaskmismeeleolud. Lastega lähemalt kokku puutudes saab oma kohustuslikku suunamisaega tegema tulnud Künnapust missioonitundega koolijuht, kel tuleb võidelda vanade pedagoogide kivinenud arusaamadega, alkoholilembeste lapsevanematega ja nõukogude rutiiniga. Noorel õpetajal on õnneks ka mõttekaaslasi. Ja vaev tasub ära ootamatult kingib ikka justkui vägisi näitustele veetud Madis oma kunstiõpetajale Viiralti albumi sissekandega: "Lugubeetud õbetajale tänulik
annaabi.ee 
