Ajaloo kontrolltöö sotsialismist Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Oktoobripöördega 1917 deklaleerib Nõukogude Venemaa end esimese sotsialistliku riigina Kujunes välja peale II maailmasõda, täpsemalt 50ndatel, NSVL kehtestab mõjuvõimu tema mõjusfääris olevates Ida-Euroopa riikides Kuidas tulid võimule kommunistid? II maailmasõja lõpus läksid tähtsamad ministrikohad kommunistide kätte, NSVL abil muudeti riik sotsialistlikuks, riigid olid NSVL mõjusfääris Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis – Saksa DV Kodusõja tulemusena – Vietnam, Hiina RV, Korea Revolutsioon – Kuuba, NSVL rajamine Idablokile iseloomulikud jooned Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte, see ei pruukinud seda nime. Sotsialistlikes riikides võis olla võimul ka muu partei, kuid neil
Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Riigikogu komsjonide loetelu kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Umbes pooli komisjone juhviad opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Parlamendi erakondlik jaotus Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Kui kõik ministrikohad on ühe partei käes, räägitakse valitsusparteist. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on ühest parteist. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel,
Riigipresident Paul von Hindenburg 30. jaanuaril 1933 Hitleri Riigikantsleriks, sellega algas rahvuslik ülestõus (Nationale Erhebung). 8 Hitler saavutas oma nimetamise Riigikantsleriks Franz von Papeni ümbritseva rahvuskonservatiivse ringkonna poolehoiuga, lubades von Papeni teha asekantsleriks, kellel oli ligipääs kõigile Kantsleri ja Riigipresidendi asjaajamistele ning sellega, et konservatiivid said kõik olulisemad ministrikohad. Papen uskus, et saab nii Hitlerit ,,vaos" hoida. Sõjavägi lootis Hitleri läbi rahvuslikku tugevdamist ja esilekerkimist, Versailles' lepingu tühistamist ning Reichswehri taasloomist, et saada vähemalt naaberriikide sõjalisel tasemele olla. Tööstuse ja poliitika rahvuskonservatiivid lootsid valitsuse stabiliseerimist ning poliitilise orientatsiooni suundumist autoritaarse monarhia poole. 5. veebruaril teatas NSDAP Riigipressiamet, seoses Hitleri visiidiga Münchenisse, et Hitler
Seadusi algatada, menetleda ja vastu võtta. Lk 105-109 räägib lähemalt parle töökorraldusest ja ülesannetest, pane tähele ka seaduse menetlust (108-109) (menetleda ja vastu võtta seadusi; ratifitseerida välislepinguid; kinnitada riigieelarve; kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid; kontrollida täitevvõimu/valitsuse tegevust ülesanded) Koalitsioon parteid, kes moodustavad valitsuse. Tuleb ette ka valitsusi, kus kõik ministrikohad on ühel parteil, aga siis räägitakse parteivalitsusest, mitte koalitsioonist. Opositsioon erakonnad, kes ei kuulu valitsusse. Nende kohustusks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive (mõistuse piires, eks) Valitsuse moodustamise põhimõtted alustuseks valib rahvas Riigikogu. Valimistel enim hääli saanud erakonnale teeb president hea tava kohaselt ettepaneku moodustada valitsus. Valitsuse koosseisu kinnitab Riigikogu
kantsler on vastava valdkonnaharidusega spetsialist-ametnik. *Mille poolest erineb Valitsuse moodustamine kaheparteilises riigis ja mitmeparteilises riigis? Kaheparteilises riigis moodustab võitja Valitsuse 6.3 Valitsuse moodustamise võimalused Kui President on määranud peaministrikandidaadi, siis see kandidaat hakkab otsima koalitsioonipartnereid. Eesmärk on saavutada ülekaal riigikogus. Läbirääkimiste tulemusena sünnib koalitsioonileping ning jagatakse ära ministrikohad. 6.3.1 Enamusvalitsus Valitsus, mille erakonnad on parlamendis enamuses. 6.3.2 Vähemusvalitsus - Valitsus, mille erakonnad on parlamendis vähemuses. 6.4 Valitsuskriisid Tekib siis: 1. Kui koalitsioonide partnerite vahel on eriarvamused, mida ei suudeta lahendada. 2. Avaldatakse umbusaldust Valitsuse liikmetele või peaministrile parlamendi poolt. 3. Ministrite väljavahetamine umbusalduse tõttu. Lahendused: 1. Kui peaministrit umbusaldatakse peab kogu Valitsus tagasi astuma 2
Ajutise komisjoni töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Selle põhjal kujundab parlament oma seisukoha, võtab vastu otsuse ning saadab seejärel komisjoni laiali. 2.3 Parlamendi erakondlik jaotus Poliitiliste positsioonide alusel jaguneb parlament koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Harvematel juhtudel on kõik ministrikohad ühe partei käes, siis on õigem rääkida valitsusparteist, mitte koalitsioonist ehk liidust. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi
annaabi.ee 
