et teada, mida ta suudab üldse füüsiliselt teha, et mitte ennast üle koormata ja selja paigast tõmmata. Inimene on väga vana looma liik, aga kahjuks ei tunne ta endast eriti palju midagi. Muidugi on erandeid nagu igas asjas, aga ühest punktist peaks inimene mõistma hakkama, on aeg ennast tundma õppida ja mitte istuda pimedas, vaid välja tulla sellest mustast toast ja avastada kõik milleks ta võimeline on ja, kes teab äkki leiab inimene sealt ka minigsuguse sellise ande mida pole veel kellegil. Inimkond on elanud mitmeid tuhandeid aastaid arvamusega, et nad teavast endast kõike, kus aga ei tea nad enda kohta mitte midagi ja alles avastavad enast ja maailma enda ümber. Inimese esimene prioriteet peaks olema enda tundmine ja siis alles kõik muu. On mitmeid viise kuidas ennast tundma õppida, aga iga inimene peaks leidma endale ise parima õppimis viisi.
Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel. NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Mida tähendab L. Montrose’i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Vastastikune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse; iga teksti võib vaadelda kui kui minigsuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Uushistoritsistid nägid selget suhet kirjandustekstide ja ühiskonnas valitsevate hoiakute ja võimustruktuuride vahel. Millele nad eriti tähelepanu pöörasid? Mõned uushistoritsistid pööravad tähelepanu kaanonile, keskestele kirjandusteostele: mitte seepärast, et neile oleks omane universaalne esteetiline väärtus, vaid seepärast, et iga ajastu on neid oma huvide ja väärtuste seisukohast. 21
Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse Iga teksti võib vaadelda kui kui minigsuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust Põhiseisukohad I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris Sõltub mingi ajastu majanduslikest, ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest Kirjandusteost ie saa hinnata kunstilise taseme ajatute/universaalsete kriteeriumite järgi Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude teiste tekstide hulgas (religioossed, teaduslikud,
Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse Iga teksti võib vaadelda kui kui minigsuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust Põhiseisukohad I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris Sõltub mingi ajastu majanduslikest, ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest Kirjandusteost ie saa hinnata kunstilise taseme ajatute/universaalsete kriteeriumite järgi Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude teiste tekstide hulgas (religioossed, teaduslikud,
annaabi.ee 
