bussipeatustes, rekalaamlehena, neid on igal poole. Aga kas see mõjutab meid, sellele oskab vaid igaüks ise vastata. Sotsiaalreklaam on üks kõige silmatorkavam ja Eestis üks enim kasutatav kommunikatsioonivahend sotsiaalset muutust taotlevates programmides. Seda kasutatakse igas valdkonnas igasugused erinevad inimesed, et juhtida inimeste tähelepanu mingile kindlale asjale. Sageli on sotsiaalsel reklaamil midagi ebameeldivat, ja just see tekitabki minule mingusugune psüühilise mõju, mis paneb mind sellele alateadvuses mõtlema. See võib olla kas väike reklaam või ülisuur. Kui see rekslaam on minujaoks aktuaalne, ei tekita see minujaoks suuri tundeid. Arvan, et sotsiaalreklaam mõjub minule, näiteks, kui reklaamida lastefonde ja lastehaiglate kampaaniaid, siis paneb see tekitama minus kaastunde. AIDS-i ja suitsu ja alkoholi reklaamid tekitavad minus hirmu. Tihtipeale just sokeeritakse inimesi mingisuguste õudsate piltidega,
Kuna kell oli juba küllaltki palju, siis otsustasime, et ostame toidu kaasa. Jõudes punkti, kust võeti vastu meie tellimused, siis sain hinnata klienditeenindajat ainult tema hääletooni järgi. Sain ainult oletada selle kohta, mis toimub teisel pool mikrofoni. Seegi kord võttis meid vastu sooja ja meeldia häälega klienditeenindaja. Algul oli kõik ilus, kuni selle hetkeni, et teenindaja tahtis, et me oma tellimused uuesti esitaks, kuna neil oli seal mingusugune segadus. Olime küll veidi ärritunud, kuid siiski mõistvad. Kõigil juhtub. Lootsime, et rohkem mingeid komplikatsioone teeninduse juures pole ja kõik sujub hästi. Tellimused esitatud, pidime ootama Drive in'i järjekorras oma korda. Tundus nagu oleksime oodanud seal pool päeva. See ootaeg oli ikka üle mõistuse pikk. Kui ettevõte reklaamib ennast kui kiirtoidurestorani, siis me ju ootame ka kiiret ja head teenindust.
sõjalised operatsioonid, siis üks riik juhib ja teised riigid annavad oma sõjaväe selle riigi käsutusse -‐ riigi juhitud või kontrollitud käitumine tähendab seda et on olemas mingi riik ja mingusugune mitteriiklik toimija. Nende kahe vahel ametlik seos puudub (pole kokkulepet, õigusakti vms). Nende vahel on faktiline seos, tegelikult riik annab sellele mitteriiklikule toimijale korraldusi ja ta teeb seda, mida riik käsib. Kas riik vastutab selle eest
Nad esinevad tunnetusliku, emotsionaalse või käitumusliku reageeringuna. Hoiakud võivad olla soosivad või mittesoosivad (neg v pos) ja neutraalsed. Kui me tahame teada kuidas inimesede võiksid käituda, siis hoiakud moodustavad inimese mina-pildist väga olulise osa. See aitab meil tegutseda ennustamisega kuidas inimene käitub. Hoiakute funktsioonid: - tunnetuslik kuna inimesed püüdlevad üldjuhul selle poole, et maailma tunnetuses oleks neil olemas mingusugune korrapära, siis püütakse luua sündmustest ja asjadest korrapärane süsteem. Vajalik, selleks, et kiire tegutsemise vajadusel saaks kasutada oma hoiakut. - väljendab isiksust hoiakute maailm on lõpmatu, kirjeldab iskupära ja inimese väärtusi, väärtused määravad ära hoiakud, nad on kõrgemal hierarhial - mina-kaitse hoiakud aitavad vältida eneseteadvuse ja enese-väärikuse kahjustusi, vähendavad kahjulikke mõjusid, "viinamarjad on hapud" (ma
peegeldus tema loomingus. 1341 tähtis selleks ajaks oli kirjutanud ladinakeelse poeemi ,,Afrika". Kirjutatud heksameetrites. Räägib Rooma ja Kartaago vahelisest sõjast ja ülistab Roomat, eriti Scipiot. See poeem jäi lõpetamata. Kuid sai juba sellega kuulsaks. Sai loorberipärja Roomas kapitooliumi mäel, senaator pani pähe. Ta oli selleks ajaks maa suurim luuletaja. (Itaalia ühtsust ei ole 19. saj II pooleni olemas!!! Aga mingusugune vaimne ühtsus on ikkagi olemas). Oli esimene uusaja kutseline kirjanik. Peaaegu vabakutseline, sai loominguga tegeleda ja muresid ei olnud. 1348 möllas Euroopas katk Must Surm. Kas hävis kolmandik Eur elanikest? (Selle katku mõjul lõi Boccaccio ka oma Dekameroni.). P kaotas kaks lähedast inimest Laura surm (oli juba abielus), kardinal Colonna surm. Töötas mõndaaega Parma katedraalis vaimulikuna. 1350 esimene kohtumine Boccaccioga nende sõprus