erinevad aistingud/tunded, mida on vahendanud mulle minu meeled (nt armastus, vihkamine, heameel, meelepaha jne). Mind ennast aga ei ole võimalik tajuda, st endani ei küüni ma mitte kunagi ilma, et seda vahendaksid minu meeled, st midagi muud pole mul võimalik tajuda peale oma aistingute, seega on minu mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ennast ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Kui valge piljardikuul annab löögi punasele, siis meie esimene mulje on valge kuuli veeremine punase suunas ning teine mulje on punase kuuli põrkumine ettepoole, kuid põhjus-tagajärge ennast meil oma meeltega pole küll kuidagi võimalik tajuda. Seega
Minu arvates aga iga inimene pidi haridust saama, vaatamata sellele, kas ta on mõisnik või talupoeg. Rootsi ajal inimeste arv suurenes kolme korra suurem. Enne Rootsi aega inimeste arv oli 140 000, kuid aga Rootsi aja lõpuks suurenes see 400 000 inimesteks. Oleks Rootsi aeg väga hea, kuid aga suur näljahäda nätas Rootsi ebaheast küljest. Paljud inimesed lahkusid kodust, et toitu otsida, paljud sõid kõike, mida nägid, paljud aga surid. Rootsi võimud ei andnud näljahäda ajal mingisusgust toetust. Samal ajal viidi Eestist Rootsile vilja, et rootslased saaksid süüa. Rootsi ajal muutus eesti talupoegade elu heaks. Said nad pärisorjuvabaks, targemaks, nendel ilmusid õigused. Haridus arenes, ikkagi eesti keele grammatikareeglid ja kirjalik eesti keel ilmusid. See andis eestlastele väga palju. Jah, näljahädal Rootsi käitis mitte õiglaselt, aga ikka ta tegi meie talupoegadele rohkem, kui teised riigid. Sellepärast saab Rootsit kiita, tänada ja ütelda,
Sellisel juhul pole meil aga mingit võimalust tõestada, et meie meelteandmed ja välismaailm on omavahel seotud.Nii et me ei saa kuidagi tõestada, et meie meelteandmed esitavad välismaailma. Ja see tähendabki, et me ei saa tõestada, et meie taju on usaldatav. Kausaalsuse kriitika: Kogemus sünnib teatud hetkel, tähelepanek teatud asjade seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis just sellele vastavad muljed. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Tegelikult kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on Hume'i arvates inimese mõistuse looming
Hüperreaaluse mõistet saab avada ka nii · Disneyland o Ühiskonnas on vanglad. o Kogu ühniskond on nagunii vangla. o Kogu disneylandi mõte on, et eraldatakse üks koht mida kujutatakse meile kui fantaasiat kuid varjatakse selle kaudu, et reaalsust enam ei eksisteeri. o Midagi reaalsemat enam polegi. o Disneyland ongi reaalsus, pole sinna taha midaig peidetud. · Kommunikatsiooni ekstaast o Viitab sellele, et ei toimu mingisusgust reaalset informatsiooni teabevahetust. Eo ta on jaotus: 1. Paleo-tv 2. Neo-tv Paleo-tv räägib maailmast väljaspool meie kodu. Meedia mis räägib reaalsusest Neo-tv räägib iseendast, meedia räägib meediast. · Pastiss
annaabi.ee 
