Termotuumaenergia väga keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt ei osata veel kasutada. 2) Teisesed e. sekundaarsed energiaallikad Tekivad esmaste energiaallikate toimel. Nende kasutus on keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav. Piirkonniti kasutusvõimalused väga erinevad 3) Tertsiaarsed e. kolmandased energiaallikad On tekkinud elusorganismide ladestumisel kauges minevkus. Tehnoloogiliselt osatakse hästi kasutada. Hästi energiarikkad. Nende kasutus saastab keskkonda, kuna nende põletamisel tuuakse atmosfääri gaase. Nad on taastumatud. Millest toodetakse: Toodetakse päikeseenergiast, tuumaenergiast, maa siseenergiast, termotuumaenergiast. Energiaallikade osatähtsuse muutumine: Puidu osatähtsus langeb alates 1850-ndast. Söekasutus kasvas kuni 1900-ndani, nüüd langeb.
Praegu kujutan ma ette, kuidas ma paarikümne aasta pärast käin etendusi ja oopereid ning kunstinäitsusi vaatamas, tundes sellest rõõmu ja heameelt. Ma loodan veel, et ilukirjandus on mind selleks ajaks nii palju mõjutanud, et hakkan mõistma ka luulet, sest praegu ei taha ma sellega mingit pistmist teha veel (ainult nii vähe kui võimalik et saada kirjanduse tundides luuletajate õppimisega hakkama). Ma arvan, et selles etapis paneb kunst mind mõistma minevkus tehtud pingutuste väärtust. Selles perioodis on mul plaanis ka kirjutada raamat, mitte autobiograafia vaid mõni seiklusjutt kunagiste fantaasiate põhjal. See eluperiood kestab siis kuni surmani nagu elutsükkel ikka. Kogu elu, olgu see pikk või lühike, mõjutab kunst mind kuidagi. Mõnel eluetapil rohkem, mõnel vähem ning ma usun, et see on nii kõigi inimeste elus. Erinevate kunsti liikidega
Inimesed kasutavad sõna ,, tean ,, kui nad räägivad mingist semantilisest teadmisest. (Tulving 2002 : 119 ) Episoodilises mälus talletuv info on seotud inimese endaga, see on info, mis teeb võimalikukus inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. Episoodiline mälu vahendab teadmisi, mida te tegite kuu aega tagasi või mida te tegite vahetult enne referaadi lugema hakkamist. Sündmusi elatakse läbi isiklikena ja tõestena ja neid tajutakse kui sündmusi, mis on inimesel endal reaalselt minevkus toimunud. (Tulving 2002 : 37 ) Üldine küsimus millele episoodiline mälu vastuse annab on : ,, Mida sa tegid mingil hetkel ja kus kohas". ( Tulving 2002 : 118-119) Kuid on veel kolmaski liigendus, mis teeb vahet eksplitsiitse ja imlistiitse mälu vahel. (Tulving 2002 : 46 ) Vt. Joonis 2 . Eksplitsiitne mälu eeldab, et inimene on isikliku informatsiooni tahtlikult meelde jätnud. (Tulving 2002 : 46 )
1 sümboolne väljendus. Maastik on kultuurikujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise ja sümboliseerimise pildiline vorm. Inimene ja maastik: inimene käsitleb end ümbritsevat keskkonda maastikuna. Maastik on nii maal kui ka linnas. Inimesed tunnetavad ühte ja sama maastikku erinevalt. Tänapäeva lääne kultuuris lähtub maastikutajumine minakeskselt positsioonilt, maastik on see mis on vaid silmaga nähtav. Minevkus on tihti tähtsam see, mis jääb nähtava maastiku taha, maastikutunnetus ei lähtu minakeskselt positsioonilt. Viibides pikemat aega mingis kohas, tekib selle kohaga vaimne side. Erinevate ajastute jäljed Eesti maastikes: maastikuelementide näiteid. Kalmistu Kirikuaed Mõisavare, mõisaase Mõisapark Allee Taluase Heinaküün Muu eraldiseisev abihoone Kelder, keldrimägi Sadam Lauter v lautrikoht Raudteetrass
annaabi.ee 
