..? 12) Obsessiiv kompulsiivne häire - Ärevushäired,sundmõtted ,sundteod. Teperj nado bilo napisatj samim: 13) Mida õde peab tähtsaks töötades lapspatsiendiga kellel on psüholoogiline häire? 14) Mis on kolm tunnust mille poolest söömishäired ja depressioon sarnased? madal eneshinnang; kaalu langus; muutused mõtetes 15) Mis on kolm tunnust mille poolest depressioon ja ärevushäired erinevad? Depressioon: mõtted-minevikuvormis; üldised mõtted ,,kõik"; mõtted on minavormis Ärevushäire: mõtted-tulevikus; konkreetsed,valikulised mõtted; mõtted situatsiooni olukorraga 16) Midagi oli veel vaja lahtikirjutada,mida sa pead tähtsaks töötades psüholoogilise patsiendiga nagu õde kasutades KKT ? *on vaja küsida miks patsient mõtleb niimodi,miks ta otsustas teha niimidi *ei tohi öelda "ära muretse,et kõik on korras" või ,,et,see ei ole probleem,kõik saab korda"
Suhtlemisoskuste treening (rollimängud, mudeldamine, multifilmi vaatlus) Relaksatsioonitreening (lihaste pingutamis-lõdvestamisharjutused) Kognitiivsed tehnikad (enesejuhendamise treenimine- negatiivne sisekõne asendatakse positiivsega). 17.Nimeta depressiooni ja ärevushäirete kolm peamist erinevust kognitiivses profiilis? Depressioon - uskumused keskendunud peamiselt isiklikule kaotusele ja ebaõnnestumisele suhete , Mõtted esinevad minevikuvormis, Hinnangud on püsivad, üldistunud, absoluutsed. Ärevus - uskumused keskendunud füüsilisele või psühholoogilisele ohule, Mõtted suunatud pigem tulevikku, Hinnangud on selektiivsed, oletuslikud ja spetsiifilised hirmutavale situatsioonile. 18.Mis on oluline lastega töötamisel? Lastevanemate kaasamine, vanemliku stressiga toimetulek, vanemlike oskuste õpetamine Mänguoskuste õpetamine Lapse kiitmine, konkreetsete tasude kasutamine, tasustamise programm Piiride seadmine
Jutustaja esitab teksti minevikus, kui sündmused on juba toimunud. Siiski on Popi mõtted toodud lugejani olevikus. See on oluline, et lugeja saaks ehtsa kohalolu tunde, tunnetaks Popiga üheaegselt rõõmu, õudust, hirmu ning alandlikkust. Teksti kaasaelamiseks on tarvis teadmatust tuleviku suhtes, täpselt niisamuti kui ka Popil, kes ei tea lugejaga sama aegselt, mis saab edasi- kas Isand tuleb tagasi ja kõik saab jälle heaks? Ajaline distants on lühike. Võib arvata, et minevikuvormis esitatud lause toob lugejani vaid hetk tagasi toimunud lähimineviku kirjelduse. Jutustaja on kõrvalseisev isik, pigem vaatleja kui sekkuja. Jutustaja on kolmas isik, ehk mitte peategelane ega keegi tegelastest üldse. Võib arvata, et selline isik võiks olla kui kõiketeadjja ehk vahendada võrdselt kõiki sündmusi ja kõikide tegelaste vaateid ja arusaamu sündmustest. Siiski tunneb jutustaja kaasa enam Popile ja vahendab tekstis toimuvaid sündmusi Popi arusaamadele toetudes
otsima otsija otsida JON ION ehtima ehtija ehtida komisjon staadion röövima röövija röövida medaljon tsempion kammima kammija kammida pataljon pension i on minevikuvormis tüve lõpul paviljon akordion pesema (pesi) pesija pesta postiljon juunior tegema (tegi) tegija teha portsjon seenior tulema (tuli) tulija tulla miljon IOON
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis loovad kerge konflikti, jutustajana peaks ta olema erapoolik, kuid kuidas saab emotsionaalselt
mis kuulub riigile. • Praktikas suurimad leiukogud TLÜ Ajaloo Instituudil, Eesti Ajaloomuuseumil, TÜ Ajaloo ja Arheoloogia instituudil, lisaks kohalikud muuseumid • Lisaks leiukogudele loomaluude (arheozooloogia), inimluude (osteoloogia), loodusteaduslike proovide jne kogud • Ülesanded: hoiustamine, kataloogimine, eksponeerimine • Arheoloogia – kas ajalooteaduse haru? • Antropoloogia – arheoloogia kui “kultuuriantropoloogia minevikuvormis” (Renfrew & Bahn 2008 (1991), 12). • Etnograafia ja rahvaluule – kas Eesti eripära? • Arheoloogia ja loodusteadused – mida saab mõõta ja mida see näitab? • Kokkupuutepunkte veel paljude erialadega, sõltuvalt kitsamast uurimisvaldkonnast -> multi- ja interdistsiplinaarne arheoloogia • Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine • Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne
annaabi.ee 
