õiguslikud juriidilised isikud heiskavad Eesti lipu lipupäevadel. Eraisikud võivad lisaks lipupäevadele heisata Eesti lipu isikel ja kogukondlikel tähtpäevadel. Kolmel lipupäeval - iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval - heisatakse lipud kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. 2.2 Eesti lipu heiskamine Eesti lipu heiskamisega anname teada oma isiklikest rõõmu- ja kurbusepäevadest, samuti ühisest väärtuspildist ja minevikukogemusest. Näiteks heiskame sinimustvalged lipud pulmade, sünnipäevade, suguvõsakokkutulekute puhul sellega teavitame oma kodukanti perekondlikest sündmustest. Lipu heiskamisel leinalipuna väljendame kaastunnet. Aga näiteks vabariigi aastapäeval või emadepäeval heiskame lipud ühtsustunde väljendamiseks: meile kõigile on oluline Eesti Vabariik, selle väljakuulutamine ja selle põhiseaduslikud väärtused.
Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see,kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12.Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lähtu klassikalisest rahvajuttude liigitussüsteemist. Milline erinevus on tekstivälise tegelikkuse ja tekstis peegelduva/peegeldatava tegelikkuse - jututegelikkuse - omavahelised seosed ja erinevused. Rahvajutu liigitamisel on oluliseks teksti tunnused
on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. 15 ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest seostest. Lähtu klassikalisest rahvajuttude liigitussüsteemist. Milline erinevus on tekstivälise tegelikkuse ja tekstis peegelduva/peegeldatava tegelikkuse jututegelikkuse omavahelised seosed ja erinevused. Rahvajutu liigitamisel on oluliseks teksti tunnused
levitatakse, kangelased, kelle tähtpäevi ja kordaminekuid ja sümbolid. Süvakultuur on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhilised väärtused, mis on sageli sõnastatud missioonis ja strateegias. Väärtuseks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. 6. Juhi olemus Tõelist juhti iseloomustab oskus tegutseda ka siis, kui ühestki kehtivast ideest ega minevikukogemusest pole enam mingit kasu. Järele mõeldes pole selles midagi üllatavat. Olukorrad, mis nõuavad tõelist juhti, on need, millele tuleb ise lahendus välja mõelda. Kui need on lahendatavad mingi tutud reegli, tehnika või lähenemise rakendamise teel või kui leiad väljapääsu, kopeerides kellegi käitumist enne sind siis ei vaja see olukord tegelikult tõelist juhtimist. 7. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi Juhtimistasandite järgi:
Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 1. Hinnatakse minevikusündmusi ja nende mõju hilisemale ajale 2. esitaja vaatenurk, esitaja võib esitada loo vaidlussituatsioonis või olla esitluslik (meelelahutuslik) 3. jutustamisel tuleb uurida üldist sotsiaalset konteksti 4