Kirjanikudebüüdiks oli 1996 ilmunud novellikogu, 1998 alustas ta dramaturgina. Näidend on kokku pandud Ida-Euroopa tõestisündinud lugudest. Autor mainib intervjuus Eesti Draamateatriga, et Londonis Leedu emigrante niiöelda küsitledes ei saanud ta alguses head usaldust.Ta ei kirjutanud kunagi midagi ise üles ning ka diktofoni ei olnud kunagi kaasas, sest see oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak.
mõjutajaks.Euro liiga kõrge kurrs ja välisvaluuta madal kurss.Tehti minimaalseid kulutusi,paljud töölised pidid tegema topelt tööd ja enamus pangad lõpetasid ebausaldusväärsete firmade finantseerimise.Paljud ettevõtted sulgesid uksed ja seoses tööpuudusega, langeb ka tarbimine.Mis juhtus ,et see aasta on ettevõtetel läinud paremini?Juhtus olema külm talv ja majanduslanguse stabiliseerumine,mis tagas tunduvalt paremaks läinud müügitulemused (minevam kaup turul:tekid,padjad, kasukad jm.).Eestis oleks vaja rohkem suuremaid ettevõõteid , mis tagaks 2 välisturgudele parema ekspordi,töötus väheneks samuti ,seoses suuremate firmadega,investeerida uutesse toodedesse ,disaini ning tehnoloogiassse. Eestit võiks hakata võrdlema nt.Soome ja Rootsiga või Itaaliaga
Kaubanduses puududs tasakaal sise- ja väliskaubanduse vahel. Sisekaubanduse arengut takistas see, et talupoegadel jäi naturaalmaksudest liiga vähe järele turule viimiseks. Takistasid ka tollitõkked eri provintside vahel. Öeldi, et kaupade vedu Hiinast tuleb odavam kui vedu maitsi läbi Prantsusmaa. Lausa hoogne areng toimus aga väliskaubanduses. Sisseveole andis tõuke ühiskonna kõrgkihtide kasvav luksus ja manufaktuuride toorainevajadused. Väljaveos oli kõige minevam kaup luksus- ja moeesemed, mida tarbisid Euroopa ja Ameerika aristokraadid. Kaubandussuhetele lisasid uut hoogu koloniaalvallutused Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. Tööstuse ja kaubanduse arengu sotsiaalseks tulemuseks oli kodanluse kujunemine ja tema jõukuse kasv. Suurkodanluse seas olid manufaktuuriomanikud, pankurid, kaupmehed ja reederid. Väikekodanluse hulka kuulusid poodnikud ja käsitöömeistrid. Seisuslik kord Prantsuse ühiskond jagunes rangelt seisusteks
juba 1 mg/l sisaldusega mineraalvett. Suure fluorisisalduse tõttu peaks selliste mineraalvete tarbimisega olema mõõdukas, sest vastasel juhul võib ähvardada fluoroosi oht. Rauarikkad mineraalveed sisaldavad üle 1 mg rauda liitris vees. Ka liigne raud põhjustab organismis mitmeid probleeme. VEETARBIMISE BUUM ON HAARANUD INIMESI Nüüdisajal on meie poodides rikkalik veesortide valik ja nende ostjate arv üha suureneb. Enam ei ole tegemist pelgalt hooajakauba, mis on kõige minevam ainult kuumade ilmade korral. Veega kaubeldakse edukalt aastaringselt ja tootjadki on teinud kõik endast sõltuva läbimüügi suurendamiseks. Küll võlutakse tarbijat pakendi kuju ja tooniga, sest õrnsinise jumega plastpudelites näib ka vesi kergelt sinisena. Küll pakutakse ostjale kõikvõimalike maitsevariante. Kõik teavad, et puhas vesi on maitsetu, värvusetu ja lõhnatu vedelik. Meil müüdavate villitud vete kohta seda küll väita ei saa
annaabi.ee 
