400 km² pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km² (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km² suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul. Eestis linnade ja asulate alune pindala kokku on ~800 km2 so ~1,8 %. Tootmiseks kasutatava pinna osakaal sellest võiks hoonete katuste ja fassaadide kasutamise korral olla eeldatavalt 1/10...1/8. See pind oleks mõistlik kasutada kollektoritega sooja tootmiseks
ka motivatsioon õppimiseks. Kui inimene arvab, et õppimine on tema jaoks raske, siis ta ei pruugi seda üritadagi. Samas unustab ta, et kui ta on õppinud midagi enda jaoks huvitavat, siis pole see sugugi raske olnud. Probleem on selles, et huvipakkuvate asjade omandamist ei peeta tihti õppimiseks, kuigi ka see on õppimine. Kui inimesel on huvi millegi suhtes, on selle õppimine hulga kergem. Õpihoiakuid liigitatakse ka pindmiseks (pinnapealseks) ja süvitsi minevaks (sügavaks). Pindmise hoiaku puhul soovitakse õppimisega võimalikult kiiresti ja vähese vaevaga ühele poole saada. Eesmärgiks seatakse info meelde jätmine ja ülesannete tegemine ilma materjali süüvimata. Õpitavat ei seostata oma varasemate teadmistega. Võib ka juhtuda, et materjal on liialt uudne ja seetõttu puuduvad õppijal selle kohta taustateadmised. Õpiülesandeid võetakse tüütu kohustusena ja seetõttu tekitab taoline õppimine negatiivseid emotsioone
400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km2 (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km2 suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. 1.2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul. Eestis linnade ja asulate alune pindala kokku on ~800 km2 so ~1,8 %. Tootmiseks kasutatava pinna osakaal sellest võiks hoonete katuste ja fassaadide kasutamise korral olla eeldatavalt 1/10...1/8. See
võimlejatele ja tansijatele ning mis kasutab ära täpseid liigutusi, mis on pärit keha keskmest..." (Adamany, Loigerot 2004) ja rajaneb ühtsele keha ja vaimu filosoofiale. Pilates rajaneb kuuel põhimõttel, mis võiksid olla aluseks ka tantsijale: hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus on keha ja vaimu koostöö alustaladeks. Iseenesestmõistetavalt töötavad need põhimõtted vigastuse vältimiseks ja taastumisel vaja minevaks jõu taaselustumiseks. Sarnaselt on räägitud kehahoiakust Deckert'i arvamuses (käesolev töö lk. 8) Toovad ka raamatu "Jõud Pilatesest" autorid välja: "kuna Pilates keskendub õigele kehahoiakule ja pöörab tähelepanu liigutustele, töötab Pilatese meetod kehaga kaasa, mitte sellele vastu." (Adamany, Loigerot 2004, lk. 21). Sellest lähtuvalt võib öelda, et mitmete koolkondade ühiste tõdemuste tulem on - õigesti joondatud keha võrdub terve keha
adekvaatselt probleemi, mistõttu rakendama peab alati mitmeid meetodeid ja see ongi triangulatsiooni põhimõte. Kvalitatiivsete teemade mitmekesisus: puhas versus segatud strateegia Puhaste kvalitatiivsete meetodite säilitamiseks hindamisel on olemas tugevad argumendid. Avatus ja personaalne kaasahaaratus naturalistliku küsitlemise korral haakub kvalitatiivsete andmete avatuse ja sügavusega ja loob eeldused sügavuti minevaks hindamiseks. Samuti, on aga olemas sisemine loogika kvantitatiivseteks-eksperimentaalseteks hindamisteks, kus testitakse deduktiivselt hüpoteese, mis on üles ehitatud teoreetilistele eeldustele. Erinevate lähenemiste segatud osad on tihti aineks filosoofilisele vaidlusele. Kuid siiski, hindamise praktiline mandaat koguda olulist ja võimalikku informatsiooni otsustajate ja huvigruppide esindajate teavitamiseks, kaalub tegelikkuses üles mured
miseks või enamiku seisukohtadega vastuollu minevaks käitumiseks, mis on takistuseks igasugusele tõhusale muutusele või lahendusvõimalusele, tehke oma kolleegile selgeks,
annaabi.ee 
