N. Parrest Haldusakti õiguspärasus I Õiguspärasuse mõiste Haldusakti puhul tuleks eristada kahte mõistet: õiguspärasus (HMS 4. peatüki 2. jagu), mis viitab haldusakti kvaliteedile, ning kehtivus (HMS 4. peatüki 3. jagu), mis hõlmab akti jõustumise ja kehtimise ning kehtivuse lõpetamise asjaolud (haldusakti „eluiga”). Minetused kvaliteedis võivad kaasa tuua tagajärgi haldusakti kehtivusele, kuid need ei ole rangelt seotud. Kehtida saab ka õigusvastane haldusakt, kuni haldusorgan ei ole seda kehtetuks tunnistanud või kohus tühistanud. Õiguspärasest haldusaktist saab rääkida vaid juhul, kui akt on kooskõlas teatud nõuetega (HMS § 54): - haldusakti on andnud pädev haldusorgan (vt HMS §-d 8 ja 9); - haldusakt on antud selle andmise ajal kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas.
(inimese tervis nt, elu, omand, vabadus, riik). Õigushüve järgi on süstematiseeritud KarSi eriosa. Õigushüvest tuleb piiritleda konkreetset ründeobjekti (objekti, mida reaalselt kahjustatakse). Õigushüve on abstraktsioon, mida ei ole kunagi võimalik reaalselt/otseselt kahjustada. Karistusõigus kaitseb hüvesid karistusõigusliku sekkumisega ehk sanktsiooni kohaldamisega. Sakntsiooni toime on kas repressiivne (kätte maksmine, kahjude või kitsenduste tegemine, isikut tabavad teatud minetused) või preventiivne (ennetav, ettevaatav – saab karistusega taotleda edaspidist kuritegude ära hoidmist). Preventiivne funktsioon võib väljuda karistusõiguse raamidest. Karistusega näidatakse kehtiva normi kehtivust. Karistusteooriad – näitab karistusõiguse legitiimsuse (mis õigusega riik karistab) ja annab lähtekohad karistuse mõistmise alustel. Need põhjendavad riigi karistusvõimu ja mis mõttega repressiooni ja preventsiooni rakendatakse. Tänapäeval:
1) toimingu sooritamisega; 2) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; 3) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 5) toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga. Haldusakti puhul tuleks eristada kahte mõistet: õiguspärasus, mis viitab haldusakti kvaliteedile, ning kehtivus, mis hõlmab akti jõustumise ja kehtimise ning kehtivuse lõpetamise asjaolud (haldusakti "eluiga"). Minetused kvaliteedis võivad kaasa tuua tagajärgi haldusakti kehtivusele, kuid need ei ole rangelt seotud. Kehtida saab ka õigusvastane haldusakt, kuni haldusorgan ei ole seda kehtetuks tunnistanud või kohus tühistanud. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan 1. tegutseb pädevuse raames: 2
rahuldamata jätmisega ühe või mitme kostja suhtes ei kaasne iseenesest hagi rahuldamata jätmist ülejäänud kostjate suhtes . Riigkohus o leidnud oma otsuses 3-2-1-116-10, et kui hagejad on esitanud hagiavalduse küll ühiselt, kuid vaidluse esemeks on igaühe rahaline nõue kostja vastu eraldi, osalevad hagejad menetluses iseseisvalt TsMS § 207 lg 2 mõttes. Menetlusosaline võib kohtuotsuse peale edasi kaevata vaid teda puudutavas osas ning advokaadi võimalikud minetused isiku esindamisel ei muuda kujunenud õiguslikku olukorda menetluses. Paulus jagab menetluskaaslust lihtsaks ja vältimatuks mitme hageja ja kostja osalemiseks kohtuasjas Lihtsa menetluskaasluse puhul on tegemist olukorraga, kus kohtuasja menetlemise otstarbekusest esitatakse ühes kohtuasjas nõuded mitme kostja vastu, kuid need nõuded ei ole sisuliselt omavahel seotud. Vältimatu menetluskaasluse puhul on ühe kohtuasja raames
annaabi.ee 
