Õhk vagunites oli hingemattev, sest värsket õhku pääses juurde ainult ülalt väikestest aukudest. Õhku rikkusid ka augud, mis keset põrandat või nurgas täitsid kloseti aset. Ka põrand oli mitmes kohas üle ujutatud. Eriti masendav oli pilt naiste vaguneis, kuhu kesk räpasust ja jälkust oli paisatud naisi ja lapsi rohkem, kui need vagunid suutsid mahutada. Seal on naisi kõige raskemas olukorras üks sünnitab enneaegselt, teine lebab minestanult, kolmandal on südamepööritus. Kuskil nurgas hakkab keegi surema või ongi juba surnud. Esineb südameatakke ja verekaotusi kuid mingit arstiabi polnud saadaval. Paljudel ütlesid närvid üles, mitmed sattusid hüsteeriasse. 4 Teateid meeste olukorrast on hoopis vähem. Rongidelt on maha visatud vaid üksikuid kirju, mis sisaldavad napisõnalisi teateid enda ja vagunikaaslaste kohta.
selle asemel hakkas teda uuesti himurus kiusama. Ta vähkres rahutult oma asemel, tundes tõmmut tütarlast enesele nii lähedal olevat. Igal ööl maalis soniv kujutlus ta silmade ette Esmeralda kuju kõigis asendites, mis ta vere soontes keema ajas. Ta nägi, kuidas mustlastüdruk haavatud kapteni peal lamas, silmad kinni, ilus paljas rind Phoebuse veres, sel õndsuse hetkel, kui ülemdiakon ta kahvatutele huultele surus suudluse, mille leeki õnnetu isegi pool-minestanult tundis. Siis nägi ta teda jälle piinajate tooreste käte vahel poolpaljana, nägi, kuidas ta väike jalakene paljastati ja raudvintidega hispaania saapasse klammerdati, nägi ta väikest ümmargust säärt, nõtket, valget põlve. Nägi eriti seda elevandiluust põlve Torte-rue hirmsast riistapuust välja ulatuvat. Kujutles lõpuks noort tütarlast särgiväel, köis kaelas, paljaste õlgadega, paljajalu, peaaegu alasti, nagu ta teda viimasel korral oli näinud
seljas kihelnud, nüüd andis ta uhkele loomale ootamatu hoobi ja vilistas; täkk hüppas õhku ja püh- 30 kis kui tuul minema, Tarapita rõõmukisaga tagantjärele. «Oh jumal!» karjatas Emmi kohkudes. «Katsume nii ruttu järele, kui saame!» ütles Jaanus ja hakkas mära ergutama. Aga enne, kui nad sada sammu jõudsid sõita, nägid nad, kuidas tuline täkk Oodoga üle laia augu hüpates õhku kerkis ja lähemal silmapilgul koormata edasi tormas, kuni metsa kadus. Nad leidsid Oodo minestanult maas lamamas. Tarapita lakkus hingetu isanda silmi. Jaanus kummardus elutu junkru keha üle, rebis ta riided eest lahti, surus kõrva südamekoha vastu ja ütles püsti tõustes: «Ta pole muud kui minestanud -- vist peapõrutuse pärast.» «Aga ta ärkab jälle ellu ja saab pea terveks?» hädaldas Emmi. «Kui ta ärkab, pole tal vist enam kondivalugi. Aga nüüd peame ta Prohveti-Pardi juurde kand-ma. Istu sina jälle hobuse selga ja võta minu mära oheliku otsa. Ma võtan Oodo selga.
jalgade otsa, ning tõmbas ta astmeid mööda alla. Oli viimane aeg -- mileedi oli juba kõlistanud ja äratanud kogu maja. Uksehoidja avas ukse samal hetkel, kui mileedi poolpaljana omalt poolt karjus läbi akna: «Ärge avage!» VIII KUIDAS ATHOS ILMA VAEVATA LEIDIS OMA VARUSTUSE. Noormees põgenes, saadetud mileedi ähvardavast, kuid võimetust zestist. Samal hetkel, kui ta kadus silmist, langes mileedi minestanult maha. D'Artagnan oli nii erutatud, et ta mõtlemata (sellele, mis võis saada Kettyst, läbis joostes poole Pariisist ja peatus alles Athose ukse ees. Hingeline segadus ning hirm, mis teda kannustas, patrullide hüüded, kes asusid teda jälitama, ja mõnede möödujate pilked, kes varasest tunnist hoolimata olid juba liikumas, kiirendasid ta teekonda. Ta läbis õue, ronis kolmandale korrusele ja kloppis meeletult uksele. 404 Grimaud avas ukse unest tursunud silmadega