Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp. Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi. III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu. Kasutasid enamasti tellist. Rajasid
kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Teda peeti ka vooruse-, taimekasvu- ja viljakusjumalannaks. Lisaks peeti teda abielu sõlmimise ja sünnitusjumalannaks. 2 TÄHTSAMAD TEOD Apollon ja Artemis hukkasid nooltega ka hiiglase Tityose, kes jälitas nende ema Letot. 3 ARTEMISE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Diana oli vanarooma mütoloogias jahijumalanna, kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli üks kolmest neitsilikust jumalannast koos Vesta ja Minervaga. Diana oli Apollo kaksikõde ning Jupiteri ja Latona tütar. Erinevalt enamikust jumalatest, kes elasid Olümposel, elas Diana põhiliselt maa peal. Ta rändas mööda maad ja metsi ning tegeles küttimisega. Tema ümber oli kogunenud kaaskond, mis koosnes peamiselt nümfidest, aga nende seas oli ka surelikke. See oli puhtalt naistest koosnev seltskond, kus mehi ei sallitud. Kogu Diana kaaskond oli üldjuhul andnud vande, et ei käi meestega läbi, ei abiellu ega saa lapsi.
Igal majal olid omad kaitsevaimud, tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim, geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. 10 Rooma panteoni tipus seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter. Tema tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa, Saturnus, oli põllutööde ja viljakuse edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars, kes kaitses ka talupoegi ja karjusi. Marsi järgi sai nime märtsikuu. Kodukolde jumalanna Vesta kehastas terve Rooma riigi koldetuld, mis põles lakkamatult foorumil jumalanna ümara põhiplaaniga templis. Tule eest kandsid hoolt suursugustest suguvõsadest pärit preestrinnad Vesta neitsid. Roomlaste ennustuskunts põhines pemaiselt etruski eeskujudel ja kandis ka nimetust
(Zeus moondas end vihmast nõretavaks käoks ja puges Kreetal puhkava Hera rindade vahele sooja. Õigel hetkel sai linnust taas taevakuningas ja nii neist paar saigi.) Rooma usundiloos pandi Herale nimeks JUNO ja Zeus sai nimeks JUPITER. Mõlema jumala nime kasutavad eurooplased tänapäevalgi: juunikuu on saanud oma nime Junolt ja prantslaste jeudi (neljapäev) on Jupiteri päev. Roomlastele oli Juno palju tähtsam jumalanna kui kreeklastele Hera. Juno kuulus koos Jupiteri ja Minervaga nn Kapitooliumi triaadi e. kolmikusse (roomlaste kolm kõige tähtsamat jumalat). Ka roomlannad austasid Junot kui abielu kaitsjat. 1. märtsil tähistati antiikses Roomas Matronalia't (ladina k.: matrona abielunaine). Tavakohaselt ohverdati sel päeval Junole emis. Meilgi on juurdunud komme 8. märtsis naistepäeva tähistada. Rooma linnuses Kapitooliumil oli Juno Moneta2 (hoiataja Juno) tempel koos rahapajaga
Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim, keda kutsuti geeniuseks. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju. Rooma panteoni tipus seisis taeva- ,pikse- ja tormijumal Jupiter (kreeklaste Zeus). Tema tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno (kreeklaste Hera) ja Minervaga (kreeklaste Athena). Jupiteri isa Saturnus (kreeklaste Kronos) oli eelkõige põllutööde ja viljakuse edendaja. Riik ja religioon Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Esmalt kuulutas Augustus jumalaks Caesari, kuid peagi hakkas nõudma, et provintsideks ka talle altareid püstitataks ja ohvreid toodaks. Ka järgmised valitsejad nõudis enda jumalikku austamist. Keisrile ohvreid tuues näidati oma kuulekust Rooma riigle. Haridus
annaabi.ee 
